Kui küsimus on, miks tõstuki mast viltu liigub, ei tohi seda võtta ainult ebamugavusena. Mast juhib koorma asendit, tõstekõrgust ja stabiilsust. Kui masti liikumine on ebaühtlane, kaldub küljele või muutub koorma all märgatavalt, võib põhjus olla tavapärases konstruktsioonis, kulumises või rikkes, mis nõuab kohest kontrolli.
Tõstukijuht märkab probleemi sageli siis, kui kahvlid ei püsi tõstmisel horisontaalselt, koorem kaldub ühele poole või mast teeb liikumisel ebatavalist häält. Enne töö jätkamist tuleb eristada, kas muutus tuleneb teadlikult kasutatavast kallutusfunktsioonist või masti ja tõstemehhanismi tehnilisest veast.
Millal on masti kaldumine normaalne?
Enamikul vastukaaltõstukitel on mastil kallutusfunktsioon. Juht kallutab masti taha, et hoida koorem transportimisel kindlamalt vastu seljatugesid, ning ette näiteks koorma asetamisel. See liikumine toimub tõstuki pikisuunas ja seda juhivad kallutussilindrid. Mõõdukas ette- või tahakallutus on seega normaalne tööfunktsioon.
Normaalne ei ole aga see, kui mast kaldub vasakule või paremale, üks kahvel tõuseb teisest kõrgemale või masti sektsioonid liiguvad üles tõustes külgsuunas. Samuti vajab tähelepanu olukord, kus mast vajub pärast juhtkangist vabastamist iseenesest ette või taha. Isegi väike kõrvalekalle võib kõrgelt tõstetud aluse korral koorma asendit oluliselt muuta.
Teleskoopmasti puhul võib teatud kõrgusel näha väikest konstruktsioonilist paindumist, eriti raske koorma tõstmisel. See ei tähenda automaatselt riket. Otsustav on see, kas paine jääb tootja lubatud piiridesse, kas liikumine on ühtlane ning kas tõstuki nimikandevõime ja koorma raskuskeskme nõuded on täidetud.
Miks tõstuki mast viltu liigub?
Kõige tavalisem põhjus on kulumine masti juhtrullikutes, liugpindades või rullikute laagrites. Mast koosneb üksteise sees liikuvatest profiilidest. Kui rullikutes tekib lõtk või nende pind kulub ebaühtlaselt, ei püsi sisemine mastiosa välise profiili suhtes enam õigesti tsentreeritud. Tulemuseks on külgsuunaline loks, ebaühtlane tõstmine või nähtav viltune liikumine.
Teine sage põhjus on tõstekettide erinev pinge või kulumine. Mõlemad ketid peavad töötama ühtlaselt. Kui üks kett on rohkem välja veninud, valesti reguleeritud või kahjustatud, võib kahvlikelk tõusta viltu. Seda ei tohi lahendada ühe keti juhusliku pingutamisega. Kettide pikkus, venivus, kinnituspunktid ja rihmarattad tuleb üle kontrollida tervikuna.
Probleemi võib põhjustada ka hüdraulika. Kui üks tõstesilinder töötab teisest erinevalt, silindri kinnitus on lõtv või tihendid lasevad õli läbi, võib masti liikumine muutuda ebaühtlaseks. Kallutussilindri sisemine leke võib omakorda tekitada olukorra, kus mast vajub koorma all aeglaselt ette või taha. Hüdraulikavea puhul ei pruugi põrandal alati õliloiku näha, sest leke võib olla silindri sees.
Masti asendit mõjutavad ka kulunud puksid, sõrmed ja kinnitused masti alumises osas. Kui mastiraami ning tõstuki šassii vahel tekib liigne lõtk, kandub see kõrgust tõstes võimendatult masti tippu. Sama kehtib kahjustatud masti profiili, paindunud kahvlikelgu või avariijärgsete raamivigastuste kohta.
Mõnikord ei ole põhjus mastis. Ebaühtlase rõhuga rehvid, kulunud rehvid, pehme või kaldu põrand ning ebatasane õu võivad jätta mulje, et mast liigub viltu. Pneumaatiliste rehvidega tõstukil on see mõju suurem kui täiskummrehvidega sisetõstukil. Enne keerukamat remonti tasub kontrollida, kas tõstuk seisab tasasel pinnal ja rehvirõhud vastavad nõuetele.
Koorem ja lisaseade võivad olukorda muuta
Masti kontrollitakse sageli tühja tõstukiga, kuid probleem tuleb nähtavale alles töökoormusel. Kui alus on ühelt poolt raskem, koorem on nihkes või kahvlid on asetatud liiga lähestikku, langeb masti ja kelgu koormus ebaühtlaselt. Kõrgele tõstmisel suureneb külgjõud veelgi.
Külgnihuti, klamber, pöördseade või muu lisaseade muudab tõstuki koormuskeset ning vähendab tegelikku jääkkandevõimet. Lisaseadme enda liugpindade või kinnituste lõtk võib samuti näida masti veana. Seetõttu tuleb kontrollis arvesse võtta kogu tõsteahelat: mast, kahvlikelk, lisaseade, kahvlid ja koorem.
Ärge kasutage tõstukit koorma külgsuunaliseks lükkamiseks ega tõstke koormat ühe kahvli otsaga. Sellised töövõtted kulutavad juhtrullikuid, kõverdavad kahvleid ja võivad kahjustada masti profiile. Kahvlite vahe peab olema koorma mõõdule sobiv ning koorem võimalikult keskel vastu kahvli seljatuge.
Kontroll enne töö jätkamist
Kui mast tundub viltu, alustage kontrolli tasasel ja koormuseta pinnal. Tõstke ning langetage kahvlikelku aeglaselt, jälgides mõlemat ketti, rullikute liikumist ja masti profiilide vahet. Seejärel kontrollige sama liikumist sobiva katsekoormusega, kuid ainult siis, kui nähtavat konstruktsioonikahjustust ei ole.
Vaadake üle järgmised neli asja:
- kas kettide pinge, kulumine ja kinnitus on mõlemal poolel ühesugused;
- kas juhtrullikutel, puksidel, sõrmedel ja masti profiilidel esineb liigset lõtku, pragusid või metallipuru;
- kas hüdrosilindrite varred, voolikud ja ühendused on kuivad ning mast püsib juhtkangi vabastamisel asendis;
- kas rehvid, veljed, tõstuki raam ja kahvlid on terved ning tõstuk seisab tasasel pinnal.
Kontrolli ajal tuleb tähele panna ka helisid. Krigin, metallne kolks, hüplev liikumine või ühe poole tavapärasest suurem hõõrdumine viitavad sageli rullikute, ketirataste või keti probleemile. Mastiprofiile ei tohi määrida suvalise paksu määrdega, sest see kogub tolmu ja abrasiivset mustust. Kasutage tootja ette nähtud määrde- ja hooldusvahendeid.
Millal tõstuk kohe seisata?
Tõstuk tuleb kasutusest eemaldada, kui mast või kahvlikelk liigub nähtavalt küljele, kett on kahjustunud või ebaühtlaselt pinges, masti profiilil on pragu või paine, hüdraulika ei hoia asendit või kahvlid tõusevad eri kõrgusele. Sama kehtib juhul, kui tõstuk on saanud löögi laadimisalal, riiulis või transpordil.
Sellises olukorras ei ole ohutu jätkata tööd väiksema koorma või madalama tõstekõrgusega. Viga võib kiirelt süveneda ja kõrgel asuva koorma stabiilsus ei ole prognoositav. Ajutine reguleerimine ilma kulunud osa põhjuse leidmiseta võib muuta olukorra veel ohtlikumaks.
Masti rullikute, kettide ja silindrite seisukord vajab pädevat hindamist. Hooldustehnik mõõdab lõtke, kontrollib kettide venivust, hindab silindrite tööd ning veendub, et remont ja reguleerimine vastavad tõstuki mudelile. Vajadusel tuleb kasutada õigeid varuosi, sest näiliselt sobiv, kuid vale mõõdu või tugevusega detail võib põhjustada uue rikke.
Regulaarne hooldus hoiab seisaku ära
Mast ei anna enamasti rikkest teada ühe päevaga. Igapäevane visuaalne kontroll, puhastamine ja ettenähtud hooldusvälp aitavad kulumise avastada enne, kui koorem hakkab viltu tõusma. Eriti oluline on see intensiivses laotöös, niiskes keskkonnas, välitingimustes ning tõstukitel, mis kasutavad sageli lisaseadmeid või tõstavad kõrgele.
Hooldusajal tasub dokumenteerida ketivahetus, rullikute seisukord, hüdraulikavead ja võimalikud löögikahjustused. Nii on lihtsam hinnata, kas tegemist on tavapärase kulumise või korduva töövõttest tuleneva probleemiga. Tõstukikeskus saab vajadusel aidata masti, kettide, hüdraulika ja sobivate varuosade kontrolli ning remondiga.
Kui mast hakkab liikuma teisiti kui varem, on kõige mõistlikum reageerida kohe, mitte oodata järgmist korralist hooldust. Õigel ajal leitud lõtk või kulunud kett tähendab tavaliselt väiksemat remondikulu ja eelkõige turvalisemat tööpäeva.
