Tõstuki aku laadimisjaama rajamise juhend algab töökorraldusest, mitte laadija ostmisest. Kui elektritõstuk jääb vahetuse keskel tühja aku tõttu seisma või akut laetakse juhuslikus lao nurgas, kasvavad nii seisaku-, tule- kui ka varakahjustuse riskid. Hästi kavandatud laadimisala hoiab masinad töös, lihtsustab aku hooldust ja annab töötajale selge ning ohutu töökoha.
Laadimisjaama lahendus sõltub eelkõige tõstukite arvust, akude tüübist, töövahetuste pikkusest ja ruumi võimalustest. Ühe päevases vahetuses töötava tõstuki vajadus on teistsugune kui mitme vahetusega laos, kus akuvahetus toimub iga päev. Esmalt tuleb paika panna tegelik kasutuskoormus, alles seejärel valida ruum, laadijad ja elektrilahendus.
Tõstuki aku laadimisjaama rajamise juhend: alusta vajadusest
Koosta nimekiri kõigist laadimist vajavatest seadmetest. Arvesse lähevad vastukaaltõstukid, lükandmastiga tõstukid, virnastajad, komplekteerijad ja elektrilised kahveltõstukid. Märgi iga masina aku pinge, mahutavus ampertundides, aku vanus, laadimistsükli kestus ja kasutatav laadija.
Oluline küsimus on, kas tõstuk laetakse öösel, lõunapauside ajal või vahetatakse akut. Tavapärase pliiaku täislaadimine võtab sageli mitu tundi ning sellele järgnev jahtumisaeg tuleb samuti tööplaani arvestada. Kiir- või võimaluslaadimine võib tõsta masina kasutatavust, kuid eeldab selleks sobivat akut, laadijat ja tootja juhiste järgimist. Vale laadimisrežiim lühendab aku eluiga ning võib muuta näiliselt kiire lahenduse kulukaks.
Liitiumioonaku puhul on laadimise korraldus teistsugune. Seda võib paljudel juhtudel lühemate pauside ajal juurde laadida, kuid laadija, aku juhtsüsteem ja ühendused peavad omavahel sobima. Liitiumaku ei tähenda, et laadimisala võib jätta planeerimata – ka siin on vaja sobivat elektritoidet, kaitset kahjustuste eest ja selgeid tegutsemisreegleid võimaliku rikke korral.
Vali ruum, mis toetab ohutut tööd
Laadimisjaam peab olema eristatav tööala, mitte läbikäik ega juhuslik parkimiskoht. Tõstuk peab saama sinna sõita, manööverdada ja parkida nii, et laadimiskaablid ei jääks sõiduteele. Kui aku on vaja tõstukilt eemaldada, tuleb arvestada ka akuvahetusseadme, tõstelahenduse ja piisava vaba põrandapinnaga.
Pliiakude laadimisel võib eralduda vesinikku. Seetõttu peab ruumil olema piisav ventilatsioon, mis juhib gaasi välja ega lase sellel koguneda lae alla või suletud nurkadesse. Ventilatsiooni vajadus tuleb hinnata akude arvu, laadimisvoolu, ruumi mahu ja hoone tehnosüsteemide järgi. Väikese laoruumi puhul ei pruugi avatud uks või aknake olla piisav lahendus.
Põrand peab olema tasane, kandev ja kemikaalikindel. Pliiakust lekkiv elektrolüüt võib kahjustada betooni ning tekitada libisemisohu. Laadimisalal tuleb arvestada ka võimalike pritsmete ja lekete kogumisega. Akude läheduses ei hoita pakendeid, puitu, aerosoolpakendeid, õlisid ega muud põlevmaterjali.
Laadimisala asukohta valides tuleb vältida kuumuse, sädemete ja lahtise leegi allikaid. Samuti ei sobi ruum, kus tehakse keevitus-, lõike- või värvitöid. Kui laadimisala rajatakse olemasolevasse lattu, tuleb hinnata, kuidas see mõjutab liikluskoridore, evakuatsiooniteid ja tuletõrjevahendite ligipääsu.
Elektripaigaldis ja laadijate valik
Laadija ei ole lihtsalt pistikusse ühendatav lisaseade. Enne paigaldust peab pädev elektrispetsialist kontrollima hoone olemasolevat peakaitset, kaablite koormust, faaside jaotust ning vajalike laadijate samaaegset võimsust. Mitme laadija lisamisel võib elektrivõrgu koormus kasvada kiiresti suuremaks, kui algselt eeldati.
Laadijad valitakse aku pinge, mahutavuse ja tehnoloogia järgi. 24 V, 48 V ja 80 V süsteemid ei ole omavahel asendatavad. Ka sama pingega aku võib vajada erinevat laadimisprogrammi. Pliihappe-, geel-, AGM- ja liitiumioonaku laadimisparameetrid erinevad ning vale laadija võib põhjustada aku ülekuumenemist, ebapiisavat laadimist või enneaegset kulumist.
Praktiline lahendus on paigaldada igale laadimiskohale selgelt tähistatud laadija ja kaitstud ühenduspunkt. Kaablid tuleb juhtida nii, et need ei saa muljuda tõstuki rataste, ukse, kaubaaluse ega kahvlite vahel. Laadimispistikud ja kaablid kuluvad kasutuses. Kontrolli peab tegema regulaarselt, sest kuumenev pistik, kahjustatud isolatsioon või lõtv ühendus on varajane märk rikkest.
Kui elektrivõimsus on piiratud, võib kaaluda koormuse juhtimist. See võimaldab laadijaid käivitada järk-järgult või piirata nende üheaegset tarbimist. Selline lahendus ei sobi igasse tööskeemi, kuid aitab vältida olukorda, kus laadimisjaam nõuab kogu hoone elektrisüsteemi suuremahulist ümberehitust.
Ohutusvarustus ei ole lisavalik
Laadimisjaamas peab olema töötajale kergesti nähtav ja kasutatav ohutusvarustus. Selle täpne koosseis sõltub kasutatavatest akudest ja riskihinnangust, kuid tavaliselt on vajalikud vähemalt järgmised vahendid:
- silmaloputusvahend või silmapesukoht pliiakude elektrolüüdiga kokkupuute puhuks;
- happelekke neutraliseerimise ja kogumise vahendid;
- sobivad tulekustutusvahendid ning selged juhised hädaolukorraks;
- kaitseprillid, happekindad ja vajadusel põll;
- laadimisala märgistus, suitsetamiskeeld ja volitamata isikute piiramine.
Tulekustutuslahendus tuleb valida vastavalt akutehnoloogiale ja hoone tuleohutuslahendusele. Liitiumioonaku termilise rikkega seotud sündmuste käsitlemine erineb tavalisest põlengust ning töötajatel peab olema teada, keda teavitada, kuidas ala isoleerida ja millal hoonest väljuda. Selleks ei piisa üksnes seinas olevast tulekustutist.
Laadimisala peab olema hästi valgustatud. Töötaja peab nägema aku ühendusi, vedeliku taset, kaabli kahjustusi ja laadija veateateid ilma taskulampi kasutamata. Paigalda nähtavale kohale lühike tööjuhis: tõstuk pargitakse, seisupidur rakendatakse, süüde lülitatakse välja, aku ühendatakse õigesti ning laadija käivitust ja märgutulesid kontrollitakse.
Korralda aku laadimine tööprotsessi osana
Suur osa akuprobleeme ei tule laadija rikkest, vaid ebaühtlasest kasutusest. Kui iga operaator otsustab ise, millal akut laadida, võivad mõned akud saada pidevalt liiga sügava tühjenemise ja teised liiga palju lühikesi laadimisi. Määra vastutaja, kes jälgib akude seisukorda, laadimiste ajakava ja hooldusvajadust.
Pliiakude puhul tuleb kontrollida veetaset tootja etteantud intervalliga. Vett lisatakse üldjuhul pärast laadimist, mitte enne seda, sest laadimise ajal elektrolüüdi maht suureneb. Kasutada tuleb sobivat puhast vett ja järgida aku tootja juhiseid. Korgid, ühenduskaablid ja klemmid tuleb hoida puhtad, kuna mustus ja korrosioon soodustavad voolulekkeid ning kuumenemist.
Ära lase tõstukil harjumuspäraselt töötada kuni täieliku tühjenemiseni. Sügavtühjenemine vähendab pliiaku kasutusiga ning võib tuua kaasa olukorra, kus aku ei võta enam korralikult laadimist vastu. Samal ajal ei ole mõistlik vahetada toimivat akut liiga vara, sest see kasvatab akuvahetuste ja töökatkestuste hulka. Õige piir sõltub konkreetsest akust, töötsüklist ja tootja soovitusest.
Enne kasutuselevõttu kontrolli kogu lahendust
Valmis laadimisjaam tuleb läbi proovida tavapärase töökoormuse järgi. Kontrolli, kas kõik tõstukid mahuvad kohtadele, kas kaablid ulatuvad ilma pingeta, kas ventilatsioon töötab laadimise ajal ning kas elektrisüsteem peab vastu mitme laadija samaaegsele kasutamisele. Samuti tuleb veenduda, et operaatorid oskavad laadija veakoode ära tunda ja teavad, millal masinat mitte kasutada.
Dokumenteeri laadijate, akude ja pistikute seisukord ning märgi üles rikked. Lihtne kontrollipäevik aitab märgata korduvaid probleeme – näiteks ühel tõstukil aeglaselt langevat tööaega või konkreetsel laadijal sagedasi katkestusi. Nii saab sekkuda enne, kui tõstuk jääb kõige kiiremal tööpäeval seisma.
Tõstukikeskus saab aidata sobiva aku, laadija ja tõstukipargi kasutuslahenduse valikul, kuid lõplik laadimisala peab alati lähtuma teie hoone elektrivõrgust, töökorraldusest ja ohutusnõuetest. Hästi rajatud laadimisjaam ei paista igapäevatöös silma – just seetõttu, et tõstukid on õigel ajal laetud ja töö liigub edasi.
