Laopargi kulude vähendamine ei tähenda ainult odavama tõstuki ostmist või remondieelarve kärpimist. Suurimad kulud tekivad sageli siis, kui masin seisab, kaup liigub liiga aeglaselt, töö tehakse vale seadmega või hooldus lükatakse edasi. Laopark peab toetama tegelikku töömahtu – nii siselaos, tootmises kui ka välialal – ning seadmete valik tuleb teha tööülesande, koormuse ja kasutussageduse järgi.
Tõstuk on tootmisvahend. Kui see töötab õigel ajal, õige võimsusega ja korras seisukorras, on selle tegelik kulu tunni või kaubaaluse kohta märgatavalt väiksem. Kui aga masin vajab sagedasi hädaremontte, selle tõstevõime ei vasta tööle või operaator peab puuduste tõttu tegema lisaliigutusi, kasvab kulu iga tööpäevaga.
Alusta kulude mõõtmisest, mitte seadme hinnast
Laopargi juhtimisel on ostuhind ainult üks osa kulust. Diisel-, gaasi- või elektritõstuki tegelikku maksumust mõjutavad kasutustunnid, energiakulu, rehvid, aku seisukord, hooldusvälp, varuosade saadavus ja seisakud. Samuti tuleb arvestada operaatori tööajaga. Kui kauba laadimine võtab ebasobiva seadme tõttu iga auto puhul 20 minutit kauem, muutub see aasta jooksul arvestatavaks tööjõu- ja veokuluks.
Praktiline ülevaade algab iga masina kohta neljast näitajast: töötunnid, remondikulud, seisakupäevad ja kütuse- või elektrikulu. Kui need andmed on olemas vähemalt kuue kuni kaheteistkümne kuu kohta, saab selgelt eristada tavapärase hooldusega masinaid neist, mis neelavad ebaproportsionaalselt palju raha.
Vanem tõstuk ei ole automaatselt kulukas. Hästi hoitud ja töökoormusele sobiv masin võib olla mõistlik valik. Probleem tekib siis, kui remont on muutunud ettearvamatuks, vajalikud varuosad ei ole kiiresti saadaval või masina töökindlus häirib lao põhiprotsessi. Sellisel juhul tuleb võrrelda remondi jätkamist asendusseadme ostu või rendiga, mitte hinnata ainult ühe remondiarve suurust.
Õige tõstuk vähendab laopargi kulusid
Kõige kallim tõstuk on sageli see, mis on tööks liiga suur, liiga väike või valesse keskkonda valitud. Siseruumides kasutatav diiseltõstuk võib tekitada ventilatsiooni- ja heitgaasiprobleeme, samal ajal kui elektritõstuk ei pruugi ebatasasel välialal või mitmes vahetuses ilma sobiva akulahenduseta vajalikku tööaega tagada.
Elektriline kahveltõstuk sobib hästi ühtlase põrandaga siselattu, kus on oluline madal müratase ja heitmevaba töö. Selle kasutuskulu võib olla soodne, kuid aku laadimise korraldus peab olema läbi mõeldud. Ühe vahetuse töö ja mitme vahetuse intensiivne kasutus eeldavad erinevat akut, laadijat ja vajadusel vahetusaku lahendust.
Diisel- või gaasitõstuk on sageli sobivam välialale, laadimisplatsile ja raskemate koormate käsitlemiseks. Siin tuleb hinnata kütusekulu, tööaega, rehvitüüpi ning keskkonna tingimusi. Näiteks täisrehv peab hästi vastu torkekahjustustele, kuid ebaühtlasel pinnal võib õhkrehv pakkuda operaatorile paremat sõidumugavust ja masinale väiksemat koormust.
Ka tõstevõime valimisel ei tasu lähtuda ainult tavapärasest kaubaaluse kaalust. Kui tõstukile paigaldatakse pikemad kahvlid, haarats, positsioneer või muu lisaseade, muutub koormuskese. See võib vähendada tegelikku tõstevõimet. Liiga väikese varuga valitud masin kulub kiiremini ja piirab ohutut tööd, liiga suure masina ost aga seob põhjendamatult kapitali ning võib olla kitsastes vahekäikudes aeglasem.
Vaata töövoogu tervikuna
Kulude kokkuhoid tuleb sageli sellest, et kaubavoog liigub vähemate etappidega. Kui sama kaubaalust tõstetakse päeva jooksul mitu korda ainult seetõttu, et vastuvõtu-, komplekteerimis- ja väljastusala on halvasti korraldatud, ei lahenda probleemi uus tõstuk. Vajalik võib olla riiulite paigutuse muutmine, sobivama kahvlipikkuse kasutamine või eraldi laadur väikeste korduvate vedude jaoks.
Pidevalt lühikesi vahemaid läbiv operaator ei vaja alati kahveltõstukit. Elektriline siirdetõstuk, virnastaja või kahvelkäru võib olla väiksema soetus- ja hoolduskuluga ning teha töö kiiremini. Vastupidi, raske ja kõrgele tõstetav kaup nõuab stabiilset ning piisava mastiga masinat. Seadme tüüp peab järgima tööd, mitte harjumust.
Planeeritud hooldus hoiab ära kallid seisakud
Hoolduse edasilükkamine on näiline kokkuhoid. Õigeaegselt vahetatud kuludetail, kett, rullik, filter või hüdrovoolik maksab üldjuhul vähem kui rike keset laadimist. Lisaks remondile tuleb siis arvestada seisva veoki, katkestatud tootmise, ületundide ja võimaliku rendimasina kuluga.
Planeeritud hooldus aitab avastada kulumist enne, kui see mõjutab ohutust või põhjustab suurema kahjustuse. Eriti oluline on kontrollida tõstekette, kahvleid, hüdraulikat, pidureid, rehve ning roolisüsteemi. Elektriliste seadmete puhul vajavad regulaarset tähelepanu aku ühendused, kaablid, laadija ja aku üldine töövõime.
Operaatoril on siin otsene roll. Igapäevane kasutuseelne kontroll ei pea olema pikk, kuid see peab olema järjepidev. Märgata tuleb õlileket, ebatavalist heli, roolimise või pidurdamise muutust, kahjustatud kahvleid ja kulunud rehve. Väike tähelepanek tööpäeva alguses võib ära hoida mitmepäevase seisaku.
Hoolduspartneri valimisel tasub vaadata enamat kui töötunni hinda. Olulised on reageerimiskiirus, varuosade saadavus, kogemus konkreetse masinatüübiga ja võime pakkuda vajadusel asendusseadet. Kui tõstuk on ettevõtte igapäevase töö kriitiline osa, võib aeglane remont olla kallim kui veidi kõrgema hinnaga, kuid kiire teenindus.
Vähenda energia-, aku- ja rehvikulusid
Elektritõstuki aku eluiga sõltub suuresti kasutusviisist. Vale laadimisrütm, tühjaks töötamine, ebapiisav veetase pliiakudes või sobimatu laadija lühendavad aku kasutusiga. Aku on arvestatav investeering, mistõttu tuleb laadimisala hoida puhas, kuiv ja ohutu ning järgida aku tootja nõudeid.
Liitiumaku võib intensiivses kasutuses olla hea lahendus, sest võimaldab vahelaadimist ja vähendab akude vahetamise vajadust. Selle tasuvus sõltub siiski kasutustundidest, töövahetuste arvust ja olemasolevast laadimistaristust. Väikese koormusega laos ei pruugi suurem alginvesteering end kiiresti tagasi teenida.
Rehvide puhul mõjutavad kulu nii põrand kui ka sõiduharjumus. Kulunud või valesti valitud rehvid suurendavad energiakulu, halvendavad stabiilsust ja koormavad veermiku osi. Teravad pöörded, liigne kiirus ja takistustega sõiduteed kulutavad rehve kiiremini. Mõistlik põrandahooldus ja selged liikumisteed annavad tulemuse ka siis, kui uut masinat veel ei osteta.
Kas ost, rent või kasutatud seade?
Laopargi kulude vähendamine eeldab paindlikku otsust. Püsiva ja suure töökoormuse puhul on ost sageli põhjendatud, sest masin on igal ajal olemas ning selle seadistust saab täpselt töö järgi valida. Samas tuleb arvestada kapitalikulu, hoolduse ja tulevase jääkväärtusega.
Rent sobib hooajalise töö, ajutise projekti, remondi asendusseadme või ebakindla töömahu korral. Renditõstuk aitab vältida olukorda, kus ettevõte ostab masina üksiku tipphooaja jaoks ja hoiab seda ülejäänud aasta kasutult. Rendiperioodi valimisel tuleb siiski hinnata transpordi, kasutustundide ja võimalike kahjustuste tingimusi.
Kasutatud tõstuk võib olla majanduslikult mõistlik, kui selle tehniline seisukord, hooldusajalugu ja tööks sobiv konfiguratsioon on kontrollitud. Ainult madal hind ei ole piisav põhjus. Enne ostu tuleb üle vaadata töötunnid, mast, hüdraulika, jõuallikas, aku või mootor, rehvid ning ohutusseadmed. Vajadusel tasub küsida koos masinaga hooldus- ja varuosade tuge.
Tõstukikeskus saab aidata võrrelda uue, kasutatud ja rendiseadme sobivust vastavalt teie lao töömahule, tõstekõrgusele ning kasutuskeskkonnale. Otsuse tegemiseks on kasulik anda võimalikult täpsed andmed koorma kaalu, mõõtude, tööaja ja liikumisteede kohta.
Juhi tähelepanu peab olema seal, kus kulu tekib
Laopargi kulud ei vähene ühe suure otsusega, vaid regulaarse juhtimise tulemusel. Vaadake kord kuus üle, millised masinad seisavad, millised töötavad ülekoormusega ja millised remondid korduvad. Kui üks tõstuk kogub pidevalt väikeseid, kuid sagedasi kulusid, on see signaal uurida põhjust – operaatori kasutusviisi, töötingimusi, varuosa kvaliteeti või seadme sobivust.
Kõige kasulikum järgmine samm on panna kirja oma lao kolm suurimat tõrget: kus tekib ooteaeg, milline seade seisab kõige sagedamini ja milline töö nõuab kõige rohkem käsitsi liigutamist. Nende vastuste põhjal saab teha tehniliselt põhjendatud valiku, mis hoiab kulud kontrolli all ka järgmistel tööaastatel.
