Kui tõstuk seisab tootmisliini kõrval, ei ole tegemist lihtsalt ühe masina rikkega. Seisak võib peatada materjali etteande, jätta valmistoodangu alale kogunema ning suunata töötajad käsitsi lahendusi otsima. See tootmisliini tõstuki väljavahetamise näide kirjeldab praktilist olukorda, kus vana tõstuk tuli välja vahetada nii, et tootmine jätkuks ja uus masin sobiks tegeliku tööga.
Lähteolukord: tõstuk töötas rohkem, kui algselt planeeriti
Näites kasutas tootmisettevõte 2,5-tonnist diiseltõstukit tooraine ja aluste liigutamiseks laadimisalalt tootmisse ning tootmisest lattu. Tõstuk oli kasutuses kaks vahetust päevas, keskmiselt seitse tundi vahetuse kohta. Algne töömaht oli väiksem, kuid aastatega kasvas tootmine ning sama masin pidi teenindama nii liini etteannet, valmistoodangu väljavedu kui ka aeg-ajalt välistingimustes toimuvat laadimist.
Masina vanus ei olnud ainus probleem. Hooldusvälbad lühenesid, väiksemad rikked sagenesid ning kütusekulu oli arvestatav. Kõige rohkem häiris aga töökorraldust see, et tõstuk oli tootmishoones lärmakas ja heitgaasid sundisid uksi avatuna hoidma. Talvel tähendas see lisakulu küttele ning ebamugavamat töökeskkonda.
Juhtkond küsis alguses lihtsa küsimuse: kas vana tõstuk remontida või välja vahetada? Õige otsus ei tulnud masina ostuhinna võrdlemisest. Esmalt tuli selgeks teha, millist tööd tõstuk päriselt teeb ja millised kulud tekivad siis, kui see töö jääb tegemata.
Tootmisliini tõstuki väljavahetamise näide samm-sammult
Tegelik töökoormus pandi numbritesse
Enne uue tõstuki valimist koguti kahe nädala jooksul tööandmeid. Kirja pandi aluste kaal, tõstekõrgus, töötsüklite arv, sõiduteed, ukseavade mõõdud ja aeg, mil tõstuk oli reaalselt kasutuses. Selgus, et enamik aluseid kaalus 900 kuni 1400 kilogrammi. Mõni toorainealus ulatus siiski 1800 kilogrammini ning neid tõsteti riiuli teisele tasandile.
See detail muutis valikut. Tõstuki nimivõime ei ole alati sama, mis tegelik tõstevõime kõrgel mastil või pikemate kahvlite kasutamisel. Kui koorem paikneb tavapärasest kaugemal või kasutatakse klambrit, pikendusi või muud lisaseadet, väheneb lubatud tõstejõud. Uue masina valikul kontrolliti seetõttu koormustabelit just vajaliku tõstekõrguse, koormuskeskme ja varustuse järgi.
Tööanalüüsist tuli välja veel üks oluline asjaolu: tõstuk läbis vahetuses ligikaudu 12 kilomeetrit, kuid üle poole ajast kulus lühikestele sõitudele tootmisliini ja puhveralade vahel. Sellise kasutuse puhul ei anna suurem sõidukiirus otsustavat eelist. Palju olulisemad olid hea nähtavus kahvlitele, täpne juhtimine, mugav peale- ja mahaminek ning piisav aku tööaeg.
Valik ei olnud automaatselt uus elektritõstuk
Ettevõte võrdles kolme lahendust: olemasoleva diiseltõstuki põhjalikku remonti, kasutatud diiseltõstuki ostu ning uue elektrilise vastukaaltõstuki kasutuselevõttu. Remont oli alguses kõige väiksema väljaminekuga variant, kuid see ei kõrvaldanud heitgaaside, müra ega töökindluse riski. Kasutatud diiseltõstuk oleks vähendanud ostukulu, kuid tootmishoones jäi sama probleem alles.
Elektriline 2,5-tonnine tõstuk oli kallim soetada, kuid sobis sisealade põhitööks paremini. Liitiumioonaku valiti seetõttu, et masinat sai laadida lühikeste pauside ajal. Kahe vahetuse korral oleks tavapärase pliiaku puhul tulnud arvestada akuvahetuse, laadimisruumi ja varuakuga. Liitiumioonaku puhul on investeering suurem, kuid osalise laadimise võimalus võib töökorralduse lihtsamaks muuta.
See ei tähenda, et elektritõstuk on alati õige lahendus. Kui masin töötab valdavalt konarlikul välialal, sõidab pikkadel distantsidel või peab regulaarselt liikuma lausvihmas ja miinuskraadidega, võib diisel- või gaasitõstuk olla praktilisem. Käesolevas näites moodustas välitöö alla 15 protsendi kasutusajast ning see toimus peamiselt asfalteeritud laadimisalal. Seetõttu sobis elektriline tõstuk ettevõtte tööprofiiliga hästi.
Ruum ja nähtavus otsustasid mastivaliku
Uuel tõstukil pidi olema tõstekõrgust vähemalt 4,5 meetrit, kuid hoone madalad ukseavad ja tootmisliini kohal paiknevad torustikud piirasid masti valikut. Valiti vabaltõstega kolmesektsiooniline mast, mis võimaldas alust tõsta ka madala lae all ilma masti kohe välja lükkamata.
Samuti mõõdeti ära pööramisruum. Vanal tõstukil oli suur pöörderaadius ning operaator tegi liini kõrval sageli mitu parandavat manöövrit. Uue masina kompaktsem ehitus ja parem roolinurk vähendasid seda aega. See võib tunduda väike erinevus, kuid sadade töötsüklite puhul kuus muutub iga liigne manööver nii ajakuluks kui ka kokkupõrkeriskiks.
Lisavarustus ei olnud kõrvaline teema. Tõstukile valiti külgnihe, LED-töötuled, sinine ohutustuli ja kabiinilahendus, mis kaitseb juhti väliala tolmu ning tuule eest. Kui tõstuk liigub samas alas jalakäijate ja liinitöötajatega, tuleb arvestada ka kiiruspiirangu, helisignaali, peeglite ning selgete liikumisteedega. Ohutus ei parane ainult uue masina ostmisega – see sõltub ka sellest, kuidas tööala on korraldatud.
Vahetus korraldati ilma tootmist peatamata
Masina vahetamine planeeriti nädalavahetusele, kuid ettevalmistus algas varem. Uue tõstuki laadimispunkti elektritoide kontrolliti, parkimiskoht märgistati ning operaatoritele tehti kasutuselevõtu juhendamine. Vanale masinale lepiti kokku hindamine ja võimalik tagasimüük, et see ei jääks pärast vahetust hoovi seisma.
Kõige suurem risk oli see, et uus tõstuk jõuab kohale, kuid laadimisvõimalus või vajalik lisavarustus ei ole valmis. Seetõttu peab enne tarnepäeva läbi vaatama masti kõrguse, kahvlite pikkuse, laadija ühenduse, ukseavade mõõdud ja põranda seisukorra. Kui ettevõttel puudub vahetuse ajaks asendusmasin, tasub kaaluda renditõstukit. See annab puhvri juhuks, kui vana masin seiskub enne uue seadme saabumist või kasutuselevõtt vajab rohkem aega.
Operaatorite tagasiside koguti esimese töökuu jooksul. Selgus, et lühemate sõitude puhul vähenes väsimus, sest juhtimiskoht oli mugavam ja nähtavus parem. Samal ajal tuli muuta materjalide paigutust: liini kõrvale tekkis selgem vastuvõtuala ning tühjad alused ei jäänud enam tõstuki tavapärasele sõiduteele. Uus tõstuk andis tulemuse koos parema töökorraldusega, mitte üksinda.
Millal vana tõstuk veel välja vahetamist ei vaja?
Vana masina väljavahetamine ei ole alati majanduslikult põhjendatud. Kui tõstuk töötab vähe, hooldusajalugu on korras, varuosad on saadaval ning rikke tõttu ei teki tootmisseisakut, võib korraline remont olla mõistlikum. Eriti kehtib see masina puhul, mida kasutatakse varutõstukina või hooajalise töö tegemiseks.
Väljavahetamise vajadusele viitavad sagedased planeerimata seisakud, korduvad sama tüüpi rikked, ohutusprobleemid, liiga kõrge kütuse- või remondikulu ning töö muutumine võrreldes algse kasutusotstarbega. Kui tootmine on kasvanud, võivad probleemiks olla ka liiga väike tõstejõud, ebapiisav tõstekõrgus või aeglane töötsükkel. Sellisel juhul ei tasu oodata täielikku riket, sest otsus tehakse siis tavaliselt kiirustades ja piiratud valikuga.
Pakkumise küsimiseks vajalikud andmed
Hea pakkumine algab konkreetsest lähteülesandest. Tõstuki valikul on vaja teada maksimaalset koormust, tõstekõrgust, aluste mõõte, tööaega vahetuses, sise- ja välitöö osakaalu ning põranda ja sõiduteede tingimusi. Kasuks tulevad ka ukseavade kõrgus, kõige kitsama läbipääsu laius ja info olemasoleva laadimistaristu kohta.
Kui neid andmeid ei ole kohe võtta, saab alustada tööpäevase vaatlusega. Mõne päeva jooksul kogutud tegelikud koormused ja töötsüklid annavad sageli parema aluse kui hinnang, et tõstukit kasutatakse „üsna palju”. Tõstukikeskus saab aidata võrrelda ostu, kasutatud masina ja rendilahenduse sobivust ning arvestada juurde hoolduse, varuosade ja võimaliku asendusmasina vajaduse.
Enne otsust tasub uus tõstuk võimalusel proovida samas töökeskkonnas, kus see hakkab iga päev töötama. Nii selguvad kiiresti pööramisruum, nähtavus, aku tegelik kestus ja operaatori tööasendi sobivus – need on detailid, mis hoiavad tootmisliini liikumises ka pärast ostu vormistamist.
