Veotõstuki aku ei ole lihtsalt kuluv osa, mida ühendatakse laadijaga tööpäeva lõpus. Vale laadimisvõte võib lühendada aku kasutusiga, vähendada tõstuki tööaega ja tekitada ootamatu seisaku keset vahetust. Küsimus, kuidas laadida veotõstuki akut, puudutab seega nii tööohutust kui ka ettevõtte tegelikke käituskulusid.
Laadimisreeglid sõltuvad sellest, kas tõstukil on plii-happe-, geel-, AGM- või liitiumioonaku. Enamik klassikalisi elektrilisi veotõstukeid kasutab endiselt veoga plii-happeakut. Selle aku laadimisel tekib gaase ning elektrolüüdi tase vajab kontrolli. Liitiumioonaku käitub teistmoodi: see ei vaja vee lisamist, võimaldab sageli vahelaadimist ja selle laadimine peab toimuma tootja ette nähtud süsteemi järgi.
Enne laadimist kontrolli akut ja laadimisala
Aku laadimine algab enne pistiku ühendamist. Tõstuk tuleb parkida tasasele pinnale, kahvlid alla lasta, seisupidur peale panna ja süüde välja lülitada. Laadimisala peab olema kuiv, puhas ning hästi ventileeritud. Plii-happeaku eritab laadimise lõpuosas vesinikku, mis on tuleohtlik. Seetõttu ei sobi laadimiskoha lähedusse lahtine tuli, sädet tekitavad tööd ega suitsetamine.
Kontrolli üle aku korpus, kaablid, pistik ja laadija ühendus. Pragunenud aku, sulanud pistik, kuumenenud kaabel või nähtav elektrolüüdi leke ei ole tavapärane kulumine. Sellisel juhul ei tohiks akut laadima panna enne, kui põhjus on selge ja rike kõrvaldatud. Kaablite ajutine parandamine või sobimatu pistiku kasutamine võib kahjustada nii akut, laadijat kui ka tõstukit.
Enne laadimist tasub vaadata ka aku tühjenemise taset. Plii-happe veoakut ei ole hea tavapäraselt täiesti tühjaks sõita. Praktikas on mõistlik alustada täislaadimist siis, kui aku mahtuvusest on alles ligikaudu 20-30 protsenti. Väga sügav tühjenemine koormab elemente ning vähendab aja jooksul aku tegelikku mahutavust.
Kuidas laadida veotõstuki akut samm-sammult
Õige tööjärjekord on lihtne, kuid seda tuleb järgida iga kord. Esiteks veendu, et kasutatav laadija sobib aku pinge, mahtuvuse ja akutehnoloogiaga. Näiteks 48 V aku laadimine vale pingega laadijaga ei ole aeglasem laadimine, vaid seadmete kahjustamise oht. Laadija peab olema seadistatud konkreetsele akutüübile.
Seejärel lülita tõstuk välja ja ühenda aku laadijaga. Paljudel tõstukitel ühendatakse selleks lahti tõstuki ja aku vaheline pistik ning aku ühendatakse laadija pistikuga. Pistikut ei tohi lahti ega kokku ühendada siis, kui laadija on aktiivselt voolu andmas või tõstuk töötab. Nii väldid elektrikaart ja kontaktide kahjustumist.
Pärast ühendamist käivita laadimine vastavalt laadija juhistele. Kaasaegne automaatlaadija juhib laadimisprotsessi ise ning lõpetab või vähendab laadimisvoolu, kui aku on täis. See ei tähenda siiski, et laadimist võiks jätta täiesti kontrollimata. Esimestel minutitel tasub veenduda, et laadija ei näita veateadet, pistik ei kuumene ja akust ei tule ebatavalist lõhna.
Plii-happeaku puhul tuleb laadimisel akukate või tõstuki akuruumi kate hoida tootja ette nähtud viisil avatuna, et gaasid pääseksid välja. Akule ei tohi asetada tööriistu, metallosi ega muid esemeid. Isegi väike metallese võib klemmide vahel põhjustada lühise.
Kui laadija näitab, et tsükkel on lõppenud, lülita laadija välja või järgi selle automaatse väljalülituse tööloogikat. Alles seejärel eemalda laadimispistik ja ühenda aku tagasi tõstukiga. Veendu, et kaabel ei jääks rataste, akukatte või masti liikuvate osade vahele.
Plii-happeaku veetase ja täislaadimine
Plii-happeaku puhul on veetase üks olulisemaid hoolduspunkte. Elektrolüüdi taset tuleks kontrollida regulaarselt, sagedus sõltub kasutuskoormusest ja temperatuurist. Intensiivses mitme vahetusega töös võib kontroll olla vajalik igal nädalal, harvema kasutuse korral harvemini. Täpne intervall tuleb võtta aku tootja juhendist.
Vett lisatakse üldjuhul pärast täislaadimist, mitte enne. Laadimise ajal elektrolüüt paisub ning enne laadimist liiga täis valatud aku võib üle ajada. Kasutada tuleb ainult demineraliseeritud või destilleeritud vett. Kraanivees olevad mineraalid mõjutavad aku keemiat ja võivad lühendada selle eluiga.
Vett ei tohi lisada üle ettenähtud taseme. Kui aku korgid või automaatne veetäitesüsteem vajavad puhastamist, tuleb seda teha ettevaatlikult ja happepritsmete eest kaitstult. Happega kokkupuutel tuleb järgida töökohas kehtivat ohutusjuhist ning kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, sealhulgas kaitseprille ja kindaid.
Liitiumioonaku laadimine on teistsugune
Liitiumioonakuga veotõstuki suur eelis on võimalus teha lühikesi vahelaadimisi pauside ajal. See võib olla kasulik ettevõttes, kus tõstuk töötab mitmes vahetuses ja aku vahetamiseks ei ole aega ega ruumi. Seda ei tohi siiski võtta reeglina, mis kehtib iga aku kohta. Plii-happeaku sagedane katkestatud laadimine võib kahjustada selle tööiga, liitiumioonaku puhul on see sageli tavapärane tööviis.
Liitiumioonaku laadimisel ei kontrollita veetaset ega avata aku korpust. Küll aga tuleb rangelt kasutada sobivat laadijat ja jälgida aku haldussüsteemi teateid. Kui aku või laadija annab veakoodi, katkeb laadimine korduvalt või aku soojeneb ebatavaliselt, ei ole mõistlik laadimist jõuga jätkata. Vajalik on diagnostika.
Ka liitiumioonaku vajab puhast, kuiva ja kontrollitud laadimisala. Kuigi gaaside eraldumine ei ole võrreldav plii-happeakuga, jäävad elektriohutus, kaablite seisukord ja tootja juhiste järgimine samavõrd oluliseks.
Vead, mis vähendavad aku kasutusiga
Aku eluiga mõjutab rohkem igapäevane kasutusrutiin kui üksik laadimiskord. Kõige levinum viga on tõstuki kasutamine kuni täieliku tühjenemiseni. Teine probleem on poolikute laadimistsüklite tegemine plii-happeakul lihtsalt seetõttu, et laadija on käepärast. Aku vajab perioodiliselt täielikku laadimistsüklit, et elemendid töötaksid ühtlaselt.
Samuti tekitavad probleeme liiga kuum laadimisruum, määrdunud klemmid ja laadija, mille seadistus ei vasta akule. Kui aku muutub laadimisel väga kuumaks, laadimisaeg pikeneb märgatavalt või tõstuk kaotab tööaega ka pärast täislaadimist, ei pruugi põhjus olla ainult vanas akus. Võimalik on laadija rike, kahjustunud ühendus või ühe või mitme aku elemendi probleem.
Aku vahetamine või remont tuleb korraldada õigete tõstevahenditega. Veoakud on rasked ning nende käsitsi nihutamine on vigastusohtlik. Samuti peab uus aku sobima tõstuki akuvahe, massi, pinge ja ühendustega. Liiga kerge või valede mõõtmetega aku võib mõjutada tõstuki stabiilsust ja ohutut tõstevõimet.
Millal kutsuda hoolduspartner?
Kui tõstuk ei pea enam tavapärast töövahetust vastu, ei tasu kohe eeldada, et vaja on uut akut. Mõõtmine näitab, kas probleem on aku mahutavuses, laadimisseadmes, ühendustes või tõstuki enda elektrisüsteemis. Õige diagnoos aitab vältida olukorda, kus vahetatakse välja kallis komponent, kuid tegelik rike jääb alles.
Tõstukikeskus aitab hinnata aku ja laadija seisukorda, valida sobiva asendusaku ning korraldada vajadusel tõstuki hoolduse või remondi. Eriti tasub seisukorda kontrollida enne kiire tööperioodi, sest aku probleemid ilmnevad tavaliselt just siis, kui tõstuk peab töötama kõige rohkem.
Hästi laaditud ja korrektselt hooldatud aku annab tõstukile töökindla tööaja, kuid sama oluline on järjepidevus. Kui laadimine, veetaseme kontroll ja rikkemärkidele reageerimine on töökorralduse loomulik osa, jäävad ootamatud seisakud erandiks, mitte tavapäraseks kuluks.
