Tõstuk jääb sageli seisma mitte rikke, vaid valesti korraldatud laadimise tõttu. Küsimus, kuidas laadida veoakut ohutult, puudutab korraga töötajate ohutust, aku eluiga ja masina töövalmidust. Veoaku laadimine ei ole pelgalt pistiku ühendamine: pliiakuga kaasnevad vesinikgaas ja elektrolüüt, liitiumakuga aga oma laadimis- ning kahjustusohud.
Korralik laadimisprotsess vähendab seisakuid, pikendab aku kasutusiga ja aitab vältida kalleid kahjustusi laadijale, tõstukile ning lao taristule. Reeglid peavad olema samad nii ühe tõstuki kui ka mitmekümne masinaga pargi puhul.
Kuidas laadida veoakut ohutult laadimisalal
Laadimiseks tuleb kasutada selleks määratud, puhast ja hästi ventileeritud ala. Pliihappeakude laadimisel tekib vesinik, mis võib kogunedes süttida juba väikesest sädemest. Seetõttu ei tohi laadimisalal suitsetada, kasutada lahtist tuld ega tekitada sädemeid elektritööriistadega.
Laadimisala põrand peab olema tasane ja kuiv. Aku ümbruses ei tohiks hoida pappkaste, kilepakendeid, õli, lahusteid ega muid põlevaid materjale. Kui laadimisruumis laetakse mitut akut, peab ventilatsioon olema projekteeritud tegeliku koormuse järgi. Avatud uks ei ole alati piisav lahendus, eriti talvel või väikeses suletud ruumis.
Laadimiskohas peavad olema silmaloputusvahend, puhas vesi, happelekete neutraliseerimiseks sobiv vahend ning vajalikud isikukaitsevahendid. Vähemalt peaks operaatoril olema kaitseprillid või visiir, happekindlad kindad ja tööriietus, mis katab naha. Aku elektrolüüt võib põhjustada raskeid põletusi ning pritsmeid ei tohi eemaldada kuiva lapiga.
Enne laadimist parkige tõstuk laadimiskohale, langetage kahvlid põrandale, rakendage seisupidur ja lülitage masin välja. Aku luuk või kate tuleb avada nii, nagu tõstuki tootja ette näeb. See aitab soojusel ja gaasil laadimise ajal väljuda. Aku peal ei tohi hoida metallesemeid – võtmed, tööriistad ja ehted võivad põhjustada lühise.
Õige laadija ja aku peavad sobima
Veoaku laadija valitakse aku pinge, mahutavuse, keemia ja kasutusviisi järgi. Näiteks 48 V aku laadimine vale pingega laadijaga võib rikkuda aku või laadija. Sama oluline on laadimisvool: liiga suur vool kuumutab akut ja lühendab selle eluiga, liiga väike vool võib teha laadimise ebamõistlikult pikaks ning jätta aku tööks alalaetuks.
Kontrollige enne kasutamist laadija andmesilti ning võrrelge selle andmeid aku andmesildiga. Pliihappe-, geel-, AGM- ja liitiumakud ei kasuta tingimata sama laadimisprogrammi. Liitiumaku vajab tootja poolt heaks kiidetud laadijat, mis suhtleb aku juhtsüsteemiga või järgib sellele ette nähtud laadimiskõverat.
Ka pistikud ja kaablid peavad olema terved ning sobiva voolutaluvusega. Pragunenud korpus, sulanud kontakt, roheline oksüdatsioon, kuumenev pistik või kahjustatud isolatsioon on põhjus seade kohe kasutusest kõrvaldada. Kulunud ühendus ei ole väike mugavusprobleem – suurte voolude juures võib see põhjustada kuumenemist, kaarleeki ja tulekahju.
Ühendamise ja lahtiühendamise järjekord
Enne aku ühendamist veenduge, et laadija on välja lülitatud või ooterežiimis vastavalt laadija juhendile. Seejärel ühendage laadija aku pistikuga kindla liigutusega, ilma kaablit tõmbamata või pistikut väänamata. Pistik ei tohi jääda poolikult ühendatud asendisse.
Pärast ühendamist käivitage laadimistsükkel ning kontrollige, et laadija näit ei anna veateadet. Laadimise ajal ei tohi aku pistikut eemaldada ega ühendada, kui laadija on aktiivne. Koormuse all katkestamine võib tekitada tugeva sädeme ja kahjustada kontakte.
Täislaadimise järel lülitage laadija välja või lõpetage laadimine selle tavapärase funktsiooniga. Alles siis eemaldage laadija pistik akult ja ühendage aku tagasi tõstukiga. Kaabli tõmbamise asemel hoidke kinni pistiku korpusest. Kui ühendus on ebatavaliselt kuum, sulamisjälgedega või raskesti eemaldatav, ei tohi tõstukit enne ülevaatust kasutada.
Pliihappeaku laadimine: veetase, temperatuur ja täislaadimine
Pliihappe veoaku töötab kõige paremini siis, kui seda laetakse täistsüklina. Sagedane lühike vahelaadimine võib mõnes töökorralduses olla vajalik, kuid klassikalise aku puhul tuleb järgida aku ja laadija tootja juhiseid. Aku korduv tühjendamine väga madalale tasemele ning seejärel osaline laadimine kiirendab plaatide kulumist ja vähendab kasutatavat mahtu.
Aku vedelikutaset tuleb kontrollida korrapäraselt. Üldjuhul lisatakse destilleeritud või demineraliseeritud vett pärast täielikku laadimist, sest laadimise ajal elektrolüüdi tase tõuseb. Kui vett lisada liiga palju enne laadimist, võib elektrolüüt üle voolata. Kraanivesi ei sobi, sest selles olevad mineraalid kahjustavad akut.
Laadimise lõpus on mõõdukas soojenemine tavapärane, kuid väga kuum aku vajab tähelepanu. Kui aku korpus on kuum, esineb tugev väävlilõhn, elektrolüüt keeb intensiivselt või laadija näitab veakoodi, katkestage protsess tootja juhendi kohaselt ja kutsuge pädev hooldustehnik. Probleemi põhjuseks võib olla vigane element, vale laadimisprogramm või aku halb üldseisund.
Tasanduslaadimine võib olla vajalik pliiakude elementide pinge ühtlustamiseks. Selle sagedus sõltub aku tüübist, laadijast ja kasutusintensiivsusest. Seda ei tasu teha harjumusest igal laadimisel, sest liigne tasanduslaadimine kulutab vett ja kuumutab akut. Hooldusplaan peab põhinema tootja nõuetel ning tegelikel töötundidel.
Liitiumaku ei vaja vett, kuid vajab distsipliini
Liitiumioon-veoaku laadimine erineb pliiakust. Sellel puuduvad veega täidetavad elemendid ning tavaliselt ei ole vaja oodata aku täielikku tühjenemist või teha tasanduslaadimist. Vahelaadimine tööpauside ajal võib olla täiesti sobiv, kui aku tootja seda lubab ja töökorraldus seda toetab.
Liitiumaku peamine reegel on kasutada ainult ettenähtud laadijat ning mitte eirata aku juhtsüsteemi hoiatusi. Aku juhtsüsteem jälgib temperatuuri, pinget ja elementide tasakaalu. Kui laadimine katkeb veateatega, ei tohi kaitset mööda minna ega kasutada ajutisi ühendusi.
Erilist tähelepanu vajavad löögi saanud, paisunud, lekkivad või ebaharilikult kuumenevad akud. Sellist akut ei tohi laadima panna. Tõstuk tuleb eemaldada ohutusse kohta ning järgida ettevõtte avarii- ja tuleohutusjuhiseid. Liitiumaku tulekahju käsitlus erineb tavalisest põlengust, mistõttu peavad töötajad teadma, kellele ja millise teabega olukorrast teatada.
Igapäevane kontroll enne ja pärast laadimist
Kõige tõhusam ennetus on lühike kontroll iga laadimiskorra juures. Vaadake üle aku korpus, kaablid, pistikud ja laadija. Kontrollige, et ventilatsiooniavad ei oleks kaetud, laadimisala oleks puhas ning aku ümber poleks elektrolüüdi jälgi.
Kui akult on lekkinud elektrolüüti, kasutage selle neutraliseerimiseks ettenähtud vahendit ja kandke kaitsevahendeid. Happet ei tohi lihtsalt veega põrandale laiali uhtuda. Lekke põhjus tuleb välja selgitada, sest korpuse pragu, kahjustatud kork või ületäidetud element võib korduda järgmisel laadimisel.
Laadimisandmete jälgimine aitab märgata muutusi enne, kui tõstuk jääb seisma. Kui sama aku laeb tavapärasest kauem, tühjeneb kiiremini või annab töö ajal pingelanguse hoiatusi, vajab see kontrolli. Aku seisukorra hindamisel on kasu pingetest, mahutavustest, laadimisaegadest ja hooldusajaloost, mitte ainult visuaalsest vaatlusest.
Laadimiskorraldus peab sobima töörežiimiga
Ühes vahetuses töötav tõstuk võib saada täislaadimise öösel. Kahe- või kolmevahetuselises laos tuleb lahendus valida töökoormuse järgi: kasutada suurema mahutavusega akut, korraldada akude vahetus või rakendada tootja lubatud vahelaadimist. Valik mõjutab nii investeeringut, laadimisala suurust kui ka tööohutust.
Aku vahetamisel kasutatakse sobiva kandevõimega vahetusseadet ja selget tööjuhendit. Veoaku on raske ning selle käsitsi nihutamine või improviseeritud tõstmine on ohtlik. Samuti tuleb jälgida, et asendusaku kaal ja mõõtmed sobiksid tõstuki konstruktsiooniga – aku on sageli osa masina vastukaalust.
Tõstukikeskus aitab hinnata, kas olemasolev laadija, aku ja töökorraldus sobivad teie tõstukipargi tegeliku koormusega. Õigesti valitud aku ning regulaarselt kontrollitud laadimisseadmed annavad tööpäeva jooksul rohkem väärtust kui kiirustades tehtud laadimine. Kui mõni laadimiskord tundub tavapärasest erinev, on mõistlik masin enne järgmist vahetust üle kontrollida, mitte loota, et probleem kaob ise.
