
Tõstuki kettide määrimine ei ole väike hooldustöö, mida võib teha siis, kui mast juba krigiseb või ketid on nähtavalt kuivad. Tõstekett kannab tõstuki koormust igal tõstmisel ning selle seisukord mõjutab otseselt tööohutust, masti liikumist ja masina kasutusaega. Õige määrimine aitab vähendada hõõrdumist tihvtide ja pukside vahel, aeglustab kulumist ning kaitseb ketti niiskuse ja korrosiooni eest.
Laos, tootmises või õuealal töötav tõstuk puutub kokku väga erinevate tingimustega. Tolm, pakkematerjali kiud, pesuvesi, temperatuurikõikumised ja intensiivne tõstetöö muudavad määrdevajadust. Seetõttu ei piisa ainult juhuslikust õlikihi lisamisest – kettide hooldus peab kuuluma tõstuki tavapärasesse kontrolli- ja hooldusrutiini.
Miks tõstekett vajab regulaarset määrimist?
Tõstuki tõstekett koosneb omavahel liikuvatest lülidest, tihvtidest, pukside ja rullikutega ühendustest. Suurim kulumine ei teki alati ketiplaatide nähtaval pinnal, vaid just detailide kontaktkohtades. Kui määrdeaine ei jõua tihvti ja puksi vahele, suureneb metall-metalli vastu hõõrdumine. Selle tagajärg on keti pikenemine, ebaühtlane liikumine ja suurem purunemisoht.
Kuiv kett võib alguses tunduda lihtsalt mürarikkam. Tegelikult võib see viidata sellele, et määrdeaine on kadunud või saaste on jõudnud lülide vahele. Kui probleemiga ei tegelda, kuluvad nii kett kui ka ketirattad kiiremini. Kulunud ketiratas omakorda ei toeta uut ketti õigesti, mistõttu võib ka hiljuti paigaldatud kett enneaegselt kahjustuda.
Määrimine ei asenda kulumise kontrolli. Õli võib parandada liikumist ja vähendada edasist kahjustumist, kuid see ei taasta veninud, pragunenud või kahjustatud ketti. Tõstekett on ohutuskriitiline komponent ning selle seisundit ei tohi hinnata ainult selle järgi, kas kett näeb pärast määrimist parem välja.
Tõstuki kettide määrimine algab puhastusest
Enne uue määrdeaine lisamist tuleb hinnata, mis on ketil juba peal. Mustuse, vana kõvastunud määrde, liiva ja metallitolmu peale õli pihustamine võib moodustada abrasiivse kihi. See kiht liigub keti liigenditesse ning kiirendab kulumist veelgi.
Ketti tuleb puhastada tootja juhistele vastava vahendiga ning vältida agressiivseid lahusteid, mis võivad eemaldada vajaliku kaitsekihi või kahjustada läheduses olevaid plast- ja kummidetaile. Survepesu ei ole tõstekettide tavapärane hooldusvõte, sest vesi võib suruda mustuse liigenditesse ja uhtuda määrdeaine välja. Kui tõstukit pestakse, tuleb ketid pärast kuivatamist üle kontrollida ja vajadusel uuesti määrida.
Puhastuse käigus on hea hetk vaadata üle keti kogu pikkus. Mast tuleb selleks turvaliselt alla lasta, tõstuk parkida tasasele pinnale, rakendada seisupidur ning järgida masina tootja hooldusjuhendit. Kõiki kontrollpunkte ei ole võimalik teha ülestõstetud kahvlite või koorma all – selline tööviis on ohtlik.
Milline määrdeaine sobib tõsteketile?
Tõsteketi jaoks sobib määrdeaine, mis tungib liigenditesse, püsib tööpinnal ja pakub korrosioonikaitset. Liiga paks määre võib jääda peamiselt ketiplaatide välispinnale ning koguda tolmu ja kiude. Liiga vedel õli võib aga kiiresti maha valguda või pesta end töö käigus välja. Õige valik sõltub tõstuki kasutuskeskkonnast ja tootja nõuetest.
Tavalises kuivas siselaos kasutatakse sageli kettidele sobivat kleepuvat õli või spetsiaalset ketimäärdeainet. Tolmuses puidu-, metalli- või ehituskeskkonnas tuleb arvestada, et iga kleepuv aine seob ka saastet. Sellistes tingimustes võib määrimistsükkel olla tihedam ning puhastus olulisem kui suure koguse määrdeaine pealekandmine.
Külmas, niiskes või välitingimustes töötaval diisel- või gaasitõstukil peab määrdeaine pakkuma head veekindlust ja korrosioonikaitset. Toiduainetööstuses, pakendite tootmises või muus tundlikus keskkonnas võivad kehtida puhtuse ja toidukõlbliku määrdeaine nõuded. Siin ei tohi teha valikut harjumuse järgi – kontrollida tuleb nii seadme tootja nõudeid kui ka objekti hügieenireegleid.
Ärge kasutage tõsteketil suvalist universaalset aerosooli ainult seetõttu, et see on töökojas olemas. Mõni toode sobib ajutiseks niiskuse tõrjumiseks, kuid ei taga koormatud liigenditele vajalikku kulumiskaitset. Samuti ei ole mõistlik katta ketti paksu tavotiga, kui tootja seda lahendust ette ei näe.
Õige töövõte ja määrimiskogus
Määrdeaine tuleb kanda keti liigenditsoonidesse, eriti tihvtide, pukside ja rullikute piirkonda. Eesmärk ei ole saada ketiplaadid läikivaks, vaid viia aine sinna, kus detailid üksteise suhtes liiguvad. Masti ja ketti võib liigutada tootja juhiste järgi aeglaselt läbi käigu, et määrdeaine jaotuks ühtlasemalt.
Liigne määrimine ei anna paremat tulemust. Üleliigne õli kogub tolmu, tilgub põrandale ja võib sattuda teistele masinaosadele. Pärast määrimist tuleb nähtav ülejääk eemaldada puhta lapiga, jättes ketile õhukese kaitsekihi. Eriti oluline on see siseruumides, kus õline põrand võib põhjustada libisemist ja mõjutada lao puhtust.
Määrimise ajal tasub jälgida, et määrdeaine ei satuks piduritele, rehvidele, elektriühendustele ega hüdraulikasüsteemi komponentidele. Elektritõstukite puhul tuleb olla tähelepanelik ka akuruumi ja kaablite läheduses. Hooldustöö peab olema puhas ja kontrollitud, mitte kiire pihustamine üle kogu masti.
Kui sageli ketti määrida?
Üht universaalset intervalli ei ole. Väikese koormusega kuivades tingimustes kasutatav tõstuk võib vajada harvemat hooldust kui masin, mis töötab iga päev mitmes vahetuses või välitingimustes. Lähtepunkt on alati tõstuki hooldusjuhend ja tootja etteantud hooldusplaan.
Praktikas tasub ketid üle vaadata iga regulaarse hoolduse käigus ning teha visuaalne kontroll ka operaatori igapäevase masinaülevaatuse osana. Kui kett tundub kuiv, teeb ebatavalist häält, liigub jõnksatades või on nähtavalt roostes, ei pea ootama järgmise plaanilise hoolduseni. Samuti tuleb määrimisvajadus üle hinnata pärast pesu, tugevat vihma, pikaajalist väljas seismist või tolmuses keskkonnas tehtud tööd.
Hoolduspäevik aitab vältida olukorda, kus iga töötaja eeldab, et keegi teine on kette juba kontrollinud. Kirja võiks panna kuupäeva, töötunnid, kasutatud määrdeaine ning tähelepanekud kulumise või kahjustuste kohta. See annab hea aluse ka teenindusele, kui hiljem tuleb hinnata keti seisukorda või planeerida varuosade vahetust.
Määrimise kõrval kontrolli kulumist ja kahjustusi
Keti pikenemine on üks olulisemaid kulumisnäitajaid. See ei tähenda, et ketiplaadid ise venivad, vaid tihvtide ja pukside vaheline lõtk suureneb. Pikenemist tuleb mõõta tootja määratud lõikude või kindla arvu lülide ulatuses ning võrrelda tulemust lubatud piirväärtusega. Silma järgi hinnates võib probleem jääda liiga kauaks märkamata.
Kontrolli käigus tuleb otsida roostet, pragusid, kõverdunud või kahjustatud ketiplaate, jäikasid lülisid, puuduvaid kinnituselemente ja ebaühtlast pinget. Samuti peab vaatama ketirattaid, ketiankruid ja tõstemasti rullikuid. Kui kett jookseb viltu või pinged on kettide vahel erinevad, ei pruugi põhjus olla ainult määrimises.
Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui tõstuki mast liigub ebaühtlaselt, kahvlid ei jää koormuse all tasaseks või üks kett tundub teisest erineva pingega. Tõstekettide paar tuleb käsitleda süsteemina. Ühe kahjustatud keti vahetamine, reguleerimine või määrimine ilma teist ketti ja seotud komponente kontrollimata võib jätta tegeliku probleemi lahendamata.
Keti lühendamine, keevitamine või kahjustatud lülide omavoliline parandamine ei ole lubatud lahendus. Kui mõõtmine või visuaalne kontroll näitab, et kett on tootja piiridest väljas, tuleb see asendada nõuetele vastava varuosaga ning teha vajalik seadistus ja funktsioonikontroll.
Millal kutsuda hooldustehnik?
Operaator saab märgata esimesi muutusi, kuid kulumise mõõtmine, kettide pingutuse seadistamine ja väljavahetamine kuuluvad pädeva hooldustehniku töö hulka. Teenindus on vajalik kohe, kui ketil on pragu, tugev rooste, kinni kiiluvad lülid, nähtav deformatsioon või kahtlus lubatud pikenemise ületamises. Sama kehtib olukorras, kus kett või mast on saanud löögi.
Kiire reageerimine on tavaliselt odavam kui ootamine. Õigel ajal tehtud kontroll võib piirduda puhastuse, määrimise või seadistusega. Hilinenud hooldus võib tähendada ketiratta, ankru, rullikute ja mõnel juhul kogu masti seotud komponentide lisakulu ning pikemat seisakut.
Tõstukikeskus aitab hinnata tõstekettide seisukorda, leida masinale sobivad varuosad ja teha vajaliku hoolduse. Kui tõstuki töökoormus või kasutuskeskkond on muutunud, tasub hooldusintervallid üle vaadata enne, kui kettide kulumine hakkab mõjutama tööohutust ja tõstuki töökindlust.
Hästi määritud kett ei vaja tähelepanu, sest ta liigub vaikselt ja töötab ühtlaselt. Just sellepärast tasub kettide kontroll teha plaaniliselt – mitte alles siis, kui tõstuk annab probleemist juba häälega märku.











