Rehv ei ole kahveltõstuki juures pelgalt kuluv varuosa. Vale rehv suurendab libisemisriski, kulutab veermikku, vähendab juhitavust ning võib muuta tõstuki tööpäeva jooksul ebamugavalt aeglaseks. Küsimusele, kuidas valida kahveltõstuki rehve, ei saa vastata ainult rehvimõõtu vaadates. Otsus peab lähtuma tööpinnast, koormusest, kasutusintensiivsusest ja sellest, kas tõstuk liigub peamiselt laos, tootmises, välialal või nende vahel.
Õigesti valitud rehv hoiab tõstuki stabiilsena, vähendab seisakuid ja aitab vältida enneaegseid remondikulusid. Eriti oluline on see ettevõtetes, kus tõstuk teeb mitu vahetust, liigub pikkadel marsruutidel või töötab vahelduvates tingimustes.
Alustage tööpinna ja töökeskkonna hindamisest
Esimene küsimus ei ole, milline rehv tundub kõige tugevam, vaid millisel pinnal tõstuk tegelikult sõidab. Sile betoonpõrand, kulunud asfalt, killustik, kaldteed, niisked välialad ja toiduainetööstuse puhas põrand esitavad rehvile täiesti erinevad nõuded.
Siseruumides tasasel betoonil on tähtsad madal veeretakistus, hea juhitavus ja põranda säästmine. Õues või ebatasasel pinnal tuleb esikohale haarduvus, löökide summutamine ning vastupidavus lõigetele ja läbistustele. Kui tõstuk sõidab regulaarselt lao ning õueala vahel, peab rehv toime tulema mõlema keskkonnaga. Sel juhul ei tasu teha valikut ainult ühe äärmuse järgi.
Arvestage ka mustuse, õli, vee ja metallilaastudega. Näiteks õline tootmispõrand nõuab rehvimustrit ja kummisegu, mis säilitavad pidamise. Siledam rehv võib kuival betoonil olla väga hea, kuid märjal kaldteel muutub selle käitumine kiiresti.
Millist tüüpi kahveltõstuki rehv valida?
Kahveltõstukitel kasutatakse peamiselt täiskummrehve, õhkrehve ja eriotstarbelisi mittejälgivaid rehve. Õige tüüp sõltub kasutuskohast ning töö intensiivsusest.
Täiskummrehv sobib intensiivseks sisetööks
Täiskummrehv on levinud valik ladudes, terminalides ja tootmistes, kus põrand on kõva ning suhteliselt sile. Rehvis ei ole õhku, seega puudub torke- ja purunemisoht. See on oluline keskkondades, kus põrandal võib olla kruvisid, metallijäätmeid, klaasi või muid teravaid esemeid.
Täiskummrehvi tugevus on pikk kasutusiga ja väike seisakurisk. Samas annab see lööke juhile ja tõstukile rohkem edasi kui õhkrehv. Väga ebatasasel pinnal võib sõidumugavus kannatada ning vibratsioon suurendada koormust nii masinale kui ka juhile. Täiskummrehv on praktiline valik siis, kui töö toimub suurema osa ajast siseruumides ning töökindlus kaalub üles pehmema sõidu vajaduse.
Täiskummrehvid jagunevad sageli standard-, pehme segu ja eriti kulumiskindla seguga variantideks. Pehmem segu parandab haarduvust, kuid võib kiiremini kuluda. Kõvem segu kestab üldjuhul kauem, kuid võib vähendada pidamist libedamal põrandal. Siin tuleb lähtuda tegelikust töökeskkonnast, mitte ainult rehvi ostuhinnast.
Õhkrehv on parem ebatasasele pinnale
Õhkrehv ehk pneumorehv sobib välialadele, ehitusplatsidele, hoovidele ja ebatasase kattega territooriumidele. Õhk rehvis summutab lööke ning tagab parema kontakti maapinnaga. See parandab mugavust, aitab hoida koormat stabiilsemana ja vähendab vibratsiooni.
Õhkrehvi puudus on selle tundlikkus kahjustustele. Kui tööalal leidub teravaid esemeid või tõstuk sõidab sageli läbi vanametalli ja ehitusjäätmete, suureneb läbitorkamise oht. Mõnes kasutuskohas tasub kaaluda tugevdatud konstruktsiooniga rehve või täiskummrehvi, isegi kui pinnas on ebatasane.
Õhkrehvi puhul tuleb kontrollida rõhku. Liiga madal rõhk muudab tõstuki ebastabiilsemaks, kuumutab rehvi ja kiirendab kulumist. Liiga kõrge rõhk vähendab löökide summutamist ning kulutab rehvi keskosa. Rõhku tuleb jälgida tootja etteantud väärtuste järgi, mitte hinnata seda silma järgi.
Mittejälgiv rehv hoiab põranda puhtana
Mittejälgiv ehk non-marking-rehv on vajalik kohtades, kus mustad kummijäljed põrandal ei ole vastuvõetavad. Sellised keskkonnad on näiteks toiduainetööstus, farmaatsia, müügisaalid, puhaslaod ja teatud tootmisruumid.
Mittejälgiv rehv jätab põrandale vähem või üldse mitte tumedaid jälgi, kuid selle kulumisomadused võivad tavarehvist erineda. Mõne segu kasutusiga on lühem ja hind kõrgem. Kui puhtusnõue on kindel, on see siiski põhjendatud kulu. Kui tõstuk liigub ainult tavalaos, ei anna mittejälgiv rehv sageli piisavat praktilist eelist, et kõrgemat hinda õigustada.
Rehvimõõt ja kandevõime peavad vastama tõstukile
Rehvimõõt tuleb võtta tõstuki tootja dokumentatsioonist, olemasolevalt rehvilt või veljelt. Märgistus võib olla näiteks kujul 6.50-10, 7.00-12 või 23×9-10. Iga number määrab rehvi laiuse, läbimõõdu ja velje sobivuse. Vale mõõduga rehv võib muuta tõstuki kliirensit, pöörderaadiust ja stabiilsust.
Ärge asendage rehvi suurema või väiksema variandiga ainult seetõttu, et see on laos olemas või soodsama hinnaga. Kahveltõstuki konstruktsioon, tõstevõime ja stabiilsus on arvestatud kindla rattamõõduga. Eriti oluline on see esisillal, kus rehvid kannavad tõstetavat koormat.
Kandevõime ei tähenda ainult tõstuki nimivõimet. Arvesse tuleb võtta koorma tegelikku massi, tõstekõrgust, töötsüklit ja lisaseadmeid. Külgnihuti, haarats, pikad kahvlid või muud lisaseadmed muudavad tõstuki raskuskeset ning suurendavad esisilla koormust. Rehv peab olema selleks kasutuseks sobiva koormusindeksiga.
Vaadake mustrit, segu ja kulumiskiirust
Rehvimuster mõjutab haardumist ja kulumist. Siledama pinnaga täiskummrehv töötab hästi tasasel kuival betoonil ning pakub väiksemat veeretakistust. Sügavam või agressiivsem muster aitab märjal, lahtisel ja ebatasasel pinnal, kuid võib siledal põrandal kiiremini kuluda või tekitada rohkem vibratsiooni.
Kummisegu valikul tuleb hinnata temperatuuri ja kasutuskoormust. Külmhoones või talvisel välitööl peab rehv säilitama painduvuse. Kõrge temperatuuriga tootmises või pikalt järjest töötavas tõstukis on oluline kuumuskindlus. Kui rehv kuumeneb töö käigus liigselt, kiireneb kulumine ja suureneb kahjustuste oht.
Tasub jälgida ka sõidukiirust ning läbitavat vahemaad. Lühikeste tõstetsüklitega laotõstuk ja pikalt välialal sõitev diiseltõstuk kasutavad rehve erinevalt. Sama rehv ei pruugi olla mõlema masina jaoks majanduslikult parim valik.
Vahetage rehvid õigel ajal ja paarina
Rehvi vahetus ei peaks algama alles siis, kui kummikiht on täielikult kulunud. Täiskummrehvil on kulumisindikaator, milleni jõudes tuleb rehv välja vahetada. Õhkrehvi puhul viitavad vahetusvajadusele pragunenud külgseinad, nähtavad kahjustused, ebaühtlane kulumine, sagedane rõhulangus ja liiga madal mustrisügavus.
Ebaühtlane kulumine on sageli märk suuremast probleemist. Põhjuseks võib olla vale rehvirõhk, kulunud rooli- või silladetailid, pidurite kinni jäämine, valesti seadistatud sild või töö, kus tõstuk teeb pidevalt järske pöördeid. Ainult uue rehvi paigaldamine ei lahenda probleemi, kui algpõhjus jääb kõrvaldamata.
Sama telje rehvid tuleks üldjuhul vahetada paarina. Erineva läbimõõdu või kulumisastmega rehvid mõjutavad tõstuki stabiilsust ja juhitavust. Elektriliste kahveltõstukite puhul võib rehvide erinevus mõjutada ka veorataste tööd ning aku kasutusaega, sest veeretakistus ei ole enam ühtlane.
Ostuhinnast tähtsam on kasutuskulu
Odavaim rehv ei ole alati soodsaim valik. Kui rehv kulub kiiresti, vähendab pidamist või põhjustab sagedasi seisakuid, maksab see töö käigus rohkem kui kvaliteetsem variant. Arvestage rehvi valikul ostuhinna kõrval paigaldust, eeldatavat kasutusiga, võimalikku seisakuriski ja mõju tõstuki teistele komponentidele.
Kui kasutuses on mitu sarnast tõstukit, tasub rehvivalik ühtlustada. Nii on lihtsam hoida vajalikku varu, planeerida vahetusi ja võrrelda tegelikku kulumist eri tööaladel. Samuti saab paremini hinnata, milline rehvisegu või muster annab teie ettevõtte töötingimustes parima tulemuse.
Kui rehvimõõt, kandevõime või sobiv rehviliik tekitab kahtlusi, on mõistlik enne ostu anda spetsialistile tõstuki mark, mudel, rehvimõõt, tööpinna kirjeldus ja tüüpiline koormus. Tõstukikeskus aitab leida rehvi, mis sobib masina ning tööga, mitte ainult veljele. Õige valik algab sellest, et vaatate tõstuki tegelikku tööpäeva – mitte ainult vana rehvi mõõtu.
