Kiire väljastus, kitsas ladustamiskäik ja kõrge riiulikoht ei ole põhjused, miks ohutusreegleid lõdvendada. Tõstuki tööohutuse nõuded peavad toimima just siis, kui töötempo on suur, nähtavus piiratud või koorem tavapärasest raskem. Enamik õnnetusi ei alga suure tehnilise rikkega, vaid väikese kõrvalekaldega: kiirustamine, kontrollimata masin, valesti paigutatud koorem või jalakäija tõstuki liikumisteel.

Tõstuk on töövahend, mille kasutamine mõjutab korraga inimest, kaupa, riiuleid, laadimisala ja kogu töövoogu. Seepärast ei piisa üksnes korras masinast. Vajalikud on pädev juht, kindel liikluskorraldus, igapäevane kontroll ning hooldus, mis tehakse enne vea muutumist seisakuks või ohuks.

Mida tõstuki tööohutuse nõuded praktikas tähendavad?

Tööandja ülesanne on korraldada töö nii, et tõstuki kasutamisest tulenevad riskid oleksid hinnatud ja maandatud. Praktikas tähendab see sobiva tõstuki valimist, tööala korrashoidu, kasutajate juhendamist ning töövahendi regulaarset kontrolli ja hooldust. Täpsed meetmed sõltuvad töökeskkonnast. Siseruumides elektritõstukiga töötav ladu vajab teistsugust korraldust kui ebatasasel õuealal töötav diisel- või maastikutõstuk.

Ohutusreeglid peavad olema tööprotsessi osa, mitte seinal olev dokument. Kui laos muutuvad riiulipaigutus, liikumissuunad, koormatavad kaubad või kasutusele võetakse uus lisaseade, tuleb riskid uuesti üle vaadata. Eriti tähelepanelik tuleb olla renditõstuki või kasutatud masina kasutuselevõtul: enne töö alustamist peavad masina omadused, kandevõime ja kasutusjuhised olema juhile selged.

Juhi pädevus ei võrdu ainult juhiloaga

Tõstukit tohib kasutada töötaja, kes on saanud tööks vajaliku väljaõppe, juhendamise ning tööandja loa. Juht peab oskama hinnata koorma kaalu ja mõõtmeid, lugeda masina kandevõimetabelit ning teada, kuidas tõstuk käitub pöördel, kaldteel ja ebatasasel pinnal. Samuti peab ta tundma konkreetset tõstukit, mitte ainult tõstuki üldist tööpõhimõtet.

Erinevus on suur näiteks vastukaaltõstuki, lükandmastiga tõstuki, virnastaja ja teleskooptõstuki vahel. Juhi jaoks muutuvad nähtavus, pöörderaadius, koorma raskuskese ja lubatud töövõtted. Kui kasutusele tuleb klamber, pikendushark, korv või muu lisaseade, ei saa eeldada, et varasem kogemus on piisav. Lisaseade võib muuta tõstuki tegelikku tõstevõimet ja stabiilsust.

Juht peab töötama kainelt, keskendunult ja ilma telefoniga tegelemata. Turvavööga varustatud tõstukil tuleb turvavööd kasutada. Kaasasõitjaid tõstukile ei võeta, kui selleks ei ole tootja poolt ette nähtud eraldi kohta. Tõstuk ei ole inimeste tõstmiseks mõeldud platvorm ning kahvlitel seisva inimese tõstmine on ohtlik töövõte.

Masina kontroll enne vahetuse algust

Igapäevane ülevaatus on kiire tegevus, kuid selle mõju on suur. Juht peab enne töö alustamist veenduma, et tõstuk on töökorras ja turvaline. Kontroll tuleb teha ka siis, kui masinat kasutas eelmisel vahetusel keegi teine. Väike hüdroõli leke, kulunud rehvimuster või veninud tõstekett võib koormuse all põhjustada tõsise olukorra.

Enne kasutamist kontrollitakse vähemalt järgmisi punkte:

• kahvlite, tõstekettide, masti ja lisaseadmete nähtavaid kahjustusi;
• rehvide või rataste seisukorda ning rattapoltide korrasolekut;
• pidurite, rooli, signaali, tulede, tagurdussignaali ja turvaseadiste toimimist;
• hüdraulikasüsteemi, voolikute ja silindrite lekkeid;
• aku, laadimiskaabli või gaasiballooni kinnitust ja seisukorda;
• juhtimisseadmete ning seisupiduri tööd.

Kui kontrolli käigus ilmneb rike, ei tohi tõstukiga tööd jätkata pelgalt seetõttu, et tööpäev on alanud või asendusmasinat ei ole kohe võtta. Masin tuleb märgistada kasutuskeeluga, rikkest teavitada vastutavat töötajat ning korraldada remont. Hooldusajaga võrreldes on õnnetusest, kahjustatud riiulist või seisma jäänud laadimisest tulenev kulu tavaliselt suurem.

Korrapärane hooldus ei asenda igapäevast kontrolli ja vastupidi. Hooldus aitab ennetada kulumist, igapäevane kontroll aitab märgata vahepeal tekkinud viga. Tõstukikeskus saab vajadusel toetada mõlemas osas – nii korralise hoolduse, remondi kui ka kuluvosade ja varuosadega.

Koorma kaal, raskuskese ja tõstuki tegelik võimekus

Tõstuki nimikandevõime ei tähenda, et sama raskusega koormat saab alati tõsta igas olukorras. Kandevõime sõltub koorma raskuskeskmest, tõstekõrgusest, mastist, rehvidest ja paigaldatud lisaseadmetest. Pikk, lai või ebaühtlaselt pakitud koorem võib olla ohtlik ka siis, kui selle kaal jääb paberi järgi lubatud piiridesse.

Koorem tuleb asetada kahvlitele võimalikult lähedale tõstuki seljatoele ning kahvlid peavad olema koorma all piisavalt laialt. Kahvlite otsaga aluse tõstmine suurendab nii koorma libisemise kui ka kahvlite kahjustumise riski. Enne tõstmist tuleb veenduda, et alus, pakend ja kinnitusviis taluvad tõstmist. Katkine alus ei muutu ohutuks ka kõige parema tõstukiga.

Liikumisel hoitakse koorem madalal, tavaliselt vahetult põrandast kõrgemal, ning mast vastavalt masina kasutusjuhendile sobivas asendis. Kõrgele tõstetud koormaga sõitmine tõstab raskuskeset ja vähendab stabiilsust. Kui koorem varjab vaate ettepoole, tuleb liikuda tagurpidi ainult siis, kui liikumistee on nähtav ja ohutu. Vajaduse korral kasutatakse suunajat.

Kaldteel ja rampidel tuleb järgida masina kasutusjuhendit ning hoida koorem üldjuhul ülesmäge. Pöördeid ei tehta järsult ega suurel kiirusel, eriti koormaga. Tõstuki ümberminek toimub sageli kiire pöörde, külgkalde või ebatasase pinna koosmõjul, mitte üksiku vea tõttu.

Liikluskorraldus peab olema nähtav ja toimiv

Lao- ja hooviala ei tohi eeldada, et jalakäija ning tõstukijuht märkavad teineteist alati õigel ajal. Liikumisteed tuleb võimalusel eraldada, ristumiskohad hoida nähtavad ning pimenurkades kasutada peegleid või muid nähtavust parandavaid lahendusi. Uksed, laadimisdokid, riiulite otsad ja pakkimisalad vajavad eriti selget märgistust.

Põrand peab olema võimalikult tasane, puhas ja piisava kandevõimega. Lahtine pakkekile, õlilaik, kaubaalus või põrandal olev kaabel võib muuta pidurdusteekonda ja põhjustada koorma nihkumise. Õuealal lisanduvad vihm, jää, pori ja pehme pinnas. Seal tuleb valida tööks sobiv tõstuk, rehvid ning kiirus, mitte püüda siseruumide töövõtteid õuealale üle kanda.

Laadimisalal tuleb kontrollida veoki, haagise ja laadimissilla stabiilsust. Veok peab olema fikseeritud ning juhile tuleb selgelt teada anda, millal laadimine algab ja millal võib sõiduk liikuda. Tõstukijuhi ja veokijuhi eeldused ei ole piisav ohutuskorraldus.

Aku laadimine ja kütusega töötavad tõstukid

Elektritõstuki aku laadimine nõuab selleks ette nähtud, hästi ventileeritud kohta. Laadimisalal ei tohi tekkida sädemete, lahtise tule ega suitsetamise ohtu. Aku ühenduste, kaablite ja pistikute kahjustusi ei tohi ajutiste lahendustega parandada. Kui kasutatakse pliiakusid, peab töötajal olema ligipääs sobivatele isikukaitsevahenditele ja võimalus reageerida elektrolüüdi pritsmetele.

Gaasitõstuki ballooni vahetamisel tuleb järgida tootja juhiseid ning kontrollida ühenduste tihedust. Diisel- ja gaasitõstukeid ei tohi kasutada halva ventilatsiooniga siseruumis, kui heitgaaside ohutut eemaldamist ei ole tagatud. Õige tõstukitüüp tuleb valida tegeliku töökoha, mitte ainult ostuhinna järgi.

Millal töö kohe peatada?

Töö tuleb katkestada, kui tõstuki juhitavus muutub ebatavaliseks, pidurid või rool ei tööta tavapäraselt, hüdraulika lekib, mast või kett on kahjustatud või koorem ei püsi stabiilselt. Samuti tuleb peatuda siis, kui liikumisteel on inimene, nähtavus puudub või põrand, ramp või laadimisala ei ole turvaline.

Ohutu otsus võib tähendada mõneminutilist viivitust. See on parem kui katkine kaup, vigastatud töötaja või päevadeks seisma jäänud tõstuk. Hästi korraldatud tööohutus hoiab masina töös, inimesed terved ja lao liikumise kontrolli all.