Tõstuki kandevõime tabeli kasutamise juhend on vajalik igale juhile ja töökorraldajale, kes tõstab kaupa riiulisse, laadib veokit või kasutab lisaseadmeid. Tõstuki esiküljel märgitud nimivõime ei tähenda automaatselt, et sama massi saab ohutult tõsta igale kõrgusele ja iga aluse, kahvli või haaratsiga. Tegelik lubatud tõstevõime selgub konkreetse masina kandevõime tabelilt ehk koormusdiagrammilt.

Vale tõlgendus võib lõppeda koorma või tõstuki ümberminekuga, kahjustada riiulit ja suurendada masina kulumist. Praktikas tekib risk sageli siis, kui koorem on pikk, ebakorrapärase kujuga või tõstetakse kõrgele. Seepärast tuleb tabelit vaadata enne töö alustamist, mitte alles siis, kui tõstuk tundub ebastabiilne.

Mida tõstuki kandevõime tabel näitab?

Kandevõime tabel on tõstuki andmesildil või eraldi koormusdiagrammil olev tootja määratud teave. See näitab, kui raske koorem on lubatud teatud tõstekõrgusel ja kindla koormuskeskme korral. Tabel kehtib ainult sellele tõstukile, selle masti, kahvlite, rehvide ja tabelil märgitud lisaseadmete kombinatsioonile.

Tabelis on tavaliselt kolm põhiandmet:

• lubatud tõstevõime kilogrammides;
• tõstekõrgus millimeetrites;
• koormuskese millimeetrites.

Näiteks võib tõstuki nimivõime olla 2500 kg koormuskeskmega 500 mm. Kui sama koorma raskuskese asub kahvlikannast 700 mm kaugusel, ei ole lubatud tõstevõime enam 2500 kg. Kõrgemale tõstes võib võime veelgi väheneda. Täpse väärtuse määrab alati andmesilt, mitte ligikaudne hinnang.

Kandevõime tabeli kasutamise juhend samm-sammult

Enne tõstet tuleb tuvastada koorma mass, selle tegelik raskuskeskme kaugus ja vajalik tõstekõrgus. Alles seejärel saab tabelist valida õige rea või veeru. Kui üks vajalikest andmetest puudub, ei ole ohutut tõstevõimet võimalik kindlalt määrata.

1. Leia õige tõstuki andmesilt

Andmesilt paikneb enamasti juhi töökohal või masti läheduses. Kontrolli, et see oleks loetav, kinnitatud ja vastaks kasutatavale masinale. Kulunud, puuduv või arusaamatu silt ei ole formaalne puudus, vaid ohutusprobleem.

Eriti tähelepanelik tuleb olla kasutatud tõstuki, rendimasina või ümberseadistatud masina puhul. Kui tõstukile on paigaldatud pikemad kahvlid, külgnihuti, kahvlipositsioneer, rullikuklamber või muu lisaseade, peab andmesilt kajastama just seda komplekti. Algne tehasesilt ei pruugi pärast lisaseadme paigaldamist enam kehtida.

2. Tee kindlaks koorma tegelik mass

Koorma mass peab sisaldama kogu tõstetavat komplekti: kaup, alus, pakend, kinnitusvahendid ja vajadusel kasutatav tõsteraam. Kauba saatelehel olev kaal võib olla abiks, kuid seda ei tohi pimesi usaldada, kui pakend või kauba kogus on muutunud.

Kui kaal ei ole teada, tuleb see välja selgitada kaalumise, tootja andmete või töökorraldaja kinnitatud info alusel. Hinnanguga töötamine ei sobi eriti juhul, kui koorem on tõstuki piirmäära lähedal. Mõnesaja kilogrammi erinevus võib muuta lubatud töö ohutuks või lubamatuks.

3. Arvuta koormuskese, mitte ainult aluse pikkus

Koormuskese on vahemaa kahvli vertikaalsest kandepinnast koorma raskuskeskmeni. Ühtlaselt jaotunud ristkülikukujulise koorma puhul on see üldjuhul pool koorma pikkusest. Kui alus on 1200 mm pikk ja seda tõstetakse pikema küljega ettepoole, on koormuskese tavaliselt 600 mm.

Koorma pikkus üksi ei anna alati õiget vastust. Masinaosa, tünn, pikk metallprofiil või ebaühtlaselt laotud kaup võib olla ühe otsa poole raskem. Siis asub tegelik raskuskese kaugemal ning tabeli 500 või 600 mm väärtuse kasutamine võib anda eksitava tulemuse. Kahe erineva mõõtmise vahele jääva koormuskeskme korral tuleb lähtuda suuremast väärtusest, mitte väiksemast.

4. Vali vajalik tõstekõrgus

Tabelist ei valita madalaimat võimalikku tõstekõrgust, vaid kõrgeim tööks vajalik kõrgus. Kui koorem tuleb paigutada 4,8 meetri kõrgusele riiulile, kuid masti kahvlid liiguvad selleks tegelikult veidi kõrgemale, tuleb arvestada kõrgemat tabeliväärtust.

Kõrguse mõju sõltub tõstuki mastist ja konstruktsioonist. Mõne tõstuki võime jääb keskmistel kõrgustel samaks, teisel väheneb see märgatavalt juba enne maksimaalset tõstekõrgust. Kõrgladustõstukite, tugiratastega virnastajate ja suure tõstekõrgusega elektritõstukite puhul on tabeli kontroll eriti oluline.

5. Võrdle tabeli tulemust koorma massiga

Kui tabel näitab valitud kõrguse ja koormuskeskme juures lubatud tõstevõimeks 1800 kg, siis võib tõsta kuni 1800 kg kaaluvat komplekti. Koorem, mis kaalub 1850 kg, ei ole lubatud isegi siis, kui tõstuk seda maast lahti tõsta suudab.

Tõstevõime piir ei ole soovituslik tööpiir, vaid tootja määratud maksimaalne väärtus. Ohutusvaru ei tähenda, et üle piiri töötamine oleks vastuvõetav. Tegelikus töös lisanduvad põranda ebatasasused, pidurdamine, pööramine, masti ette kallutamine ja koorma liikumine, mis kõik mõjutavad stabiilsust.

Miks lisaseade muudab tõstevõimet?

Lisaseade lisab tõstuki ette kaalu ja viib koorma raskuskeskme kahvlikannast kaugemale. Külgnihuti on levinud näide: see teeb aluste paigutamise täpsemaks, kuid vähendab sageli tõstevõimet võrreldes ilma lisaseadmeta tõstukiga. Kahvlipositsioneer, klamber või pöördseade võib mõju veel suurendada.

Lisaseadme enda mass tuleb arvestada koos koorma massiga. Lisaks tuleb vaadata lisaseadme lubatud võimet. Kui tõstuki tabel lubab 2000 kg, kuid klamber on mõeldud 1600 kg jaoks, määrab piiri klamber. Sama põhimõte kehtib pikkade kahvlite, pikenduste ja erilahenduste puhul.

Uue lisaseadme paigaldamisel peab pädev spetsialist hindama tõstuki jääktõstevõimet ning paigaldama ajakohase andmesildi. Ilma selleta ei ole juhil tööks vajalikku usaldusväärset infot. Tõstukikeskus saab aidata lisaseadme sobivuse, andmesildi ja tõstuki tegeliku kasutusotstarbe hindamisel.

Levinud vead laotöös

Kõige tavalisem viga on nimivõime lugemine tõstuki mudelinimest või kapotilt. Märge „3,5 t” kirjeldab tavaliselt tõstuki põhinimivõimet kindlates tingimustes, mitte iga tööolukorra võimet. Sama viga on eeldada, et kui tõstuk on varem sarnast koormat tõstnud, võib seda alati teha.

Teine sage probleem on koorma tõstmine vaid kahvliotstega. Kahvlid peavad olema piisavalt pikad ja täielikult koorma all. Kui koorem ei toetu korralikult kahvlitele või jääb liiga ettepoole, suureneb koormuskese ning tabeli järgi arvutatud tulemus ei kehti enam.

Ohtlik on ka pöörata koormaga liiga kiiresti või liikuda tõstetud koormaga. Kandevõime tabel eeldab tootja määratud tavatingimusi, mitte järsku pidurdamist, kaldteel sõitmist või auklikku õueala. Välistingimustes kasutataval diisel- või maastikutõstukil tuleb arvestada veel pinnase kalde ja kandevõimega.

Kui tabel puudub või olukord ei mahu tabelisse

Puuduva või loetamatu andmesildiga tõstukit ei tohi kasutada tõstetööks enne, kui vajalik teave on taastatud. Tootja, edasimüüja või pädev hoolduspartner saab aidata masina andmete, masti tüübi, kahvlite ja lisaseadmete põhjal õige sildi koostamisel. Ise koostatud üldine tabel ei asenda tootja või pädeva isiku kinnitatud andmeid.

Kui koorem on tavapärasest pikem, raskuskese teadmata või töö toimub suurel kõrgusel, tasub töö peatada ja olukord üle kontrollida. Mõnikord on õige lahendus suurema jääktõstevõimega tõstuk, lühem transpordiasend, sobivam lisaseade või koorma ümberpakendamine. Masina vahetamine on odavam kui õnnetusest, kahjustatud riiulist või seisakust tulenev kulu.

Korralik kandevõime tabel ei aeglusta tööd. See annab juhile selge piiri, mille sees saab tõsta kindlalt ja ilma oletusteta. Kui tabel on loetav, koorma andmed teada ning lisaseade õigesti arvesse võetud, jääb tõstuk töövahendiks, mitte riskiallikaks.