Kui tõstuk tõstab tavapäraselt kasutatavat koormat aeglaselt, ei saavuta vajalikku kõrgust või ei tõsta seda üldse, on tööseisak juba alanud. Küsimusele, miks tõstuk kaotab tõstejõu, ei ole üht automaatset vastust. Põhjus võib olla koorma tegelikus raskuses, hüdrosüsteemi kulumises, elektritõstuki akus või hoopis mastis ja tõstekettides. Õige diagnoos aitab vältida nii asjatut varuosade vahetust kui ka ohtlikku tööd puuduliku tõstevõimega masinaga.

Tõstejõu vähenemist ei tohi hinnata ainult tunde järgi. Võrrelge olukorda konkreetse koorma, tõstekõrguse ja töörežiimiga. Kui probleem ilmneb vaid raske kauba või täielikult tõstetud mastiga, võib masina tehniline seisund olla korras, kuid kasutus jääda tõstuki lubatud tööpiiridest välja.

Enne riket kontrollige koormat ja kandevõimet

Tõstuki kandevõime ei ole üks püsiv number kõigi tööolukordade jaoks. Andmesildil toodud nimivõime kehtib tavaliselt kindla tõstekõrguse, mastitüübi ja koorma raskuskeskme korral. Mida kaugemale koorma raskuskese kahvlite kandepinnast liigub, seda väiksemaks jääb ohutu tõstevõime.

See tuleb sageli välja pikkade kaubaaluste, rullide, kastide või lisaseadmete kasutamisel. Näiteks külgnihuti, klamber või pikenduskahvlid muudavad koorma raskuskeskme asendit ning lisavad tõstukile oma kaalu. Masin võib tõsta tühja või kerget alust probleemideta, kuid raske koorma puhul avaneb ülerõhuventiil ja kahvlid ei liigu üles. See ei tähenda tingimata riket.

Kontrollige ka koorma tegelikku massi. Märg puit, tihedam materjalipartii või osaliselt teadmata sisuga alus võib kaaluda eeldatust märksa rohkem. Koorem peab paiknema vastu kahvliraami, olema ühtlaselt jaotatud ning tõstuki jaoks sobiva raskuskeskmega. Kui andmesilt, lisaseadme kandevõime või koorma kaal on ebaselge, ei ole proovimise teel tõstmine ohutu meetod.

Miks tõstuk kaotab tõstejõu hüdrosüsteemi tõttu?

Hüdraulika on tõstevõime keskne osa. Kui pumba tekitatud rõhk või õlivool ei jõua vajalikul määral tõstesilindritesse, muutub tõstmine aeglaseks, ebaühtlaseks või võimatuks. Rikke tunnus ei ole alati nähtav õliloik masina all.

Madal, vana või vale hüdraulikaõli

Liiga madal õlitase võib põhjustada pumba õhu imemist. Tulemuseks on undav heli, tõsteliigutuste jõnksumine, vahutav õli ja aeglane reageerimine. Õlitaset tuleb kontrollida tootja ette nähtud asendis, sest masti, silindrite ja lisaseadmete asend mõjutab paagis nähtavat taset.

Õli vananeb, kogub niiskust ja mustust ning võib külmas muutuda liiga viskoosseks. Vale viskoossusega õli teeb tõstuki töö talvel loiuks, kuuma töötsükli järel aga võib kulunud süsteemis rõhukadu rohkem esile tulla. Kui õli on tumenenud, lõhnab kõrbenult või sisaldab nähtavaid osakesi, ei lahenda olukorda ainult taseme lisamine.

Ummistunud filter või kulunud hüdropump

Hüdrofilter piirab süsteemi jõudvat mustust, kuid ummistununa piirab ka õlivoolu. Tõstuk võib töötada tühikäigul enam-vähem normaalselt ja kaotada jõu koormuse all. Filtri vahetus peab käima koos õige õli, õige filtri ja süsteemi puhtuse kontrolliga. Juhuslikult valitud filter või hoolduse vahelejätmine võib tekitada suurema probleemi.

Kulunud hüdropump ei pruugi väliselt lekkida. Selle sisemised tolerantsid suurenevad ning osa pumba tootlikkusest kaob sisemise möödavooluna. Sümptom on eriti selge sooja õliga: hommikul tõstab masin paremini, kuid pikema töö järel jääb aeglaseks või ei suuda nimikoormat tõsta. Pumba seisundit hinnatakse rõhu- ja voolumõõtmisega, mitte üksnes heli järgi.

Rõhuklapp, juhtventiil ja silindrite sisemine leke

Ülerõhuventiil kaitseb süsteemi liigse rõhu eest. Kui selle seadistus on vale, vedru kulunud või klapp saastunud, laseb see õli liiga vara paaki tagasi. Tõstuk ei tõsta ettenähtud koormat, kuigi pump töötab. Klapi seadistust ei tohi muuta oletuse põhjal – liiga kõrge süsteemirõhk võib kahjustada voolikuid, pumpa, silindreid ja masti komponente.

Juhtventiili või tõstesilindri tihendite kulumine võib põhjustada sisemist leket. Õli liigub surve all tagasi paaki või silindri ühest kambrist teise ning väljastpoolt ei pruugi midagi näha olla. Tüüpiline märk on koormaga kahvlite aeglane vajumine neutraalasendis või tõstejõu kadumine just kõrgema surve korral. Väliselt märjad silindrivardad ja voolikuliitmikud vajavad samuti kiiret tähelepanu, sest leke tähendab nii tule- ja libisemisohtu kui ka süsteemi rõhukadu.

Elektritõstuki aku ja elektrisüsteem

Elektritõstukil võib tõstejõu puudumine alata akust, mitte hüdraulikast. Madal laetuse tase, kahjustunud element, halb ühendus või pingelang koormuse all vähendab tõstemootorile saadaolevat võimsust. Sõidufunktsioon võib veel töötada, kuid tõstmine muutub aeglaseks, katkeb või tõstuk annab veateate.

Kontrollige esmalt aku laadimistaset, klemmide puhtust, kaablite kuumenemist ja pistikühenduse lukustumist. Pliiakude puhul mõjutavad tööaega elektrolüüdi tase, laadimisharjumus ja tasakaalustuslaadimine. Liitiumaku puhul tuleb lugeda tõstuki ekraanilt veakoode ning arvestada, et aku juhtsüsteem võib liiga madala temperatuuri, pinge või vea korral tõstevõimsust piirata.

Ka kontaktor, kaitsmeühendus, tõstemootor või kontroller võib olla põhjuseks. Elektrisüsteemi mõõtmine koormuse all on vajalik, sest ilma koormuseta näivalt korras pinge ei kinnita aku ega ühenduste tegelikku seisundit.

Diisel- ja gaasitõstuki mootori võimsuse puudus

Sisepõlemismootoriga tõstukil käitab hüdropumpa mootor. Kui mootori pöörded ei saavuta koormuse all vajalikku taset, jääb hüdraulikavõimsus väikseks. Ummistunud õhu- või kütusefilter, kütusevarustuse häire, süütesüsteemi probleem gaasitõstukil või mootori enda kulumine võib väljenduda nõrgas tõstes.

Vaadake, kas mootor töötab ühtlaselt, võtab pöördeid ning kas probleem on ainult tõstmisel või ka sõitmisel. Must suits, ebaühtlane tühikäik, jõuetus kallakul või tavapärasest suurem kütusekulu viitavad sellele, et enne hüdropumba vahetamist tuleb kontrollida mootorit ja selle hooldusseisundit. Samuti võib põhjus olla liiga madalates mootoripööretes, kui gaasitrossi, pedaalianduri või pöördepiirangu seadistus ei ole korras.

Mast, ketid ja mehaaniline takistus

Mõnikord on rõhk olemas, kuid tõstemehhanism liigub raskelt. Kuivad või kulunud mastirullid, kahjustunud ketid, kõverdunud kahvliraam, mastiprofiilide mustus või valesti reguleeritud külgnihuti võivad tekitada suure hõõrdumise. Tõstuk tundub siis jõuetu, kuigi tegelik probleem on mehaaniline takistus.

Kontrollige masti visuaalselt, kuid ärge minge ülestõstetud koorma ega toestamata kahvliraami alla. Tõstekettide venimist, määrimist ja ühtlast pinget tuleb hinnata hooldusjuhendi järgi. Üks lõdvem või kahjustunud kett koormab süsteemi ebaühtlaselt ning võib muuta tõstmise ohtlikuks. Kahvlite, kanduri ja masti nähtav deformatsioon tähendab töö peatamist kuni kontrollini.

Tõhus kontrollijärjekord enne teenindusse pöördumist

Kiire ja dokumenteeritud esmane kontroll annab tehnikule hea lähteinfo ning lühendab seisakut. Märkige üles, millise koormaga, millisel kõrgusel ja kas külma või sooja masinaga probleem ilmneb. Seejärel tehke järgmised ohutud kontrollid:

• võrrelge koorma massi, raskuskeset ja kasutatavat lisaseadet andmesildil toodud kandevõimega;
• kontrollige hüdraulikaõli taset, lekkeid, ebatavalist müra ning õli nähtavat seisundit;
• elektritõstukil kontrollige laadimist, ühendusi, ekraaniteateid ja aku temperatuuri;
• sisepõlemismootoriga tõstukil jälgige mootori pöördeid, suitsu ja kütuse- või õhufiltrite hooldusvälpa;
• vaadake üle mast, ketid, rullid, kahvlid ja lisaseadmete kinnituspunktid.

Ärge katsetage riket lubatust raskema koormaga ega tõstke hüdrosüsteemi rõhku omavoliliselt. Kui kahvlid vajuvad, mast liigub jõnksudega, voolik lekib, kostab tugev pumbaheli või tõstuk ei suuda tõsta tavapärast koormat, tuleb masin märgistada ja töölt eemaldada. Ajutine töö jätkamine võib muuta väikese tihendi- või filtrivea pumba, silindri või masti suuremaks remondiks.

Regulaarne hooldus on tõstevõime säilitamisel odavam kui rikke järel tehtav remont. Hooldusajalugu, õige õli, filtrite õigeaegne vahetus ning aku ja masti perioodiline kontroll annavad juhile kindluse, et tõstuk tõstab seda, milleks see on ette nähtud. Kui esmane kontroll põhjust ei näita, aitab Tõstukikeskus teha mõõtmised, leida sobivad varuosad ja kavandada remondi nii, et töö taastuks võimalikult kiiresti.