Kui elektritõstuk hakkab vahetuse keskel aeglaselt liikuma või tõstejõud langeb, ei ole probleem alati tõstukis. Sageli on põhjus laadimises, aku seisukorras või vales töökorralduses. Tõstuki aku laadimine ei ole pelgalt pistiku ühendamine tööpäeva lõpus – see määrab, kui kaua masin ühe laadimisega töötab, kui kaua aku vastu peab ja kui palju tekib ootamatuid seisakuid.

Laos, tootmises ja terminalis tuleb akut käsitleda töövahendina, millel on kindel kasutus- ja hooldusrežiim. Õige laadimisviis aitab hoida elektritõstuki töökindlana. Vale laadimine võib aga lühendada aku kasutusiga märgatavalt ning tuua kaasa kuluka akuvahetuse ajal, mil masinat on kõige rohkem vaja.

Millal tõstuki akut laadida?

Klassikalise pliiaku puhul on praktiline reegel lihtne: akut tuleb laadida siis, kui selle tühjenemisaste on ligikaudu 80 protsenti ehk alles on umbes 20 protsenti mahutavusest. Enamiku tavakasutusega elektritõstukite puhul tähendab see laadimist vahetuse lõpus. Aku ei peaks jõudma täielikult tühjaks.

Liiga sügav tühjendamine kahjustab akuelemente ja vähendab mahutavust. Tõstuk võib esialgu veel liikuda, kuid aku pinge langeb koormuse all kiiresti ning tõsteseadme töö muutub ebaühtlaseks. Kui selline kasutusviis kordub, ei anna aku enam ette nähtud tööaega ka pärast täislaadimist.

Samas ei ole hea lahendus ka pidev lühilaadimine iga võimaliku pausi ajal. Pliiakud töötavad kõige paremini täislaadimistsüklitega. Kui akut laetakse korduvalt ainult lühikest aega ja laadimistsükkel jääb lõpetamata, suureneb sulfaatumise oht. See tähendab, et aktiivne materjal koguneb plaatidele ning aku tegelik mahtuvus väheneb.

Liitiumioonaku kasutusloogika on erinev. Seda võib tavaliselt laadida ka lühemate pauside ajal, ilma et aku eluiga sellest samal viisil kannataks. Siiski peab lähtuma konkreetse aku, laadija ja tõstuki tootja juhistest. Liitiumaku eelis on võimalus kasutada vahelaadimist, kuid selle süsteemi puhul tuleb eriti hoolikalt jälgida, et laadija, aku haldussüsteem ja tõstuk oleksid omavahel sobivad.

Laadimiskoht peab olema ohutu ja toimiv

Tõstuki aku laadimine peaks toimuma selleks ette nähtud kohas, mitte juhuslikus laonurgas. Pliiakude laadimisel eraldub gaase, sealhulgas vesinikku. Kui ruumis puudub piisav ventilatsioon või läheduses tekib säde, suureneb plahvatusoht. Seetõttu ei tohi laadimisalal suitsetada, teha keevitustöid ega kasutada lahtist tuld.

Laadimisala peab olema puhas, kuiv ja hästi valgustatud. Akude ümber ei tohiks hoida pappkaste, pakendimaterjali, õlikanistreid ega muud kergesti süttivat materjali. Põrand peab taluma võimalikku elektrolüüdi pritsimist ning läheduses peavad olema sobivad vahendid lekete neutraliseerimiseks.

Oluline on ka elektripaigaldis. Suure veoakuga tõstuk vajab laadijat, mille ühendus ja kaitse vastavad seadme voolutarbele. Pikendusjuhtmed, vigased pistikud ja ülekoormatud vooluringid ei ole koht, kus kulusid kokku hoida. Kuumenev kaabel või kontakt võib kahjustada laadijat, akut ja hoone elektrisüsteemi.

Õige laadimisprotsess pikendab aku eluiga

Enne laadija ühendamist tuleb tõstuk ohutult seisata, rakendada seisupidur ning lülitada seade välja vastavalt tootja juhistele. Seejärel kontrollitakse aku pistikut, kaableid ja ühendusi. Kui kontaktid on põlenud, oksüdeerunud või pistik ei lukustu korralikult, tuleb rike kõrvaldada enne laadimist.

Aku ja laadija peavad olema omavahel tehniliselt sobivad. Arvesse lähevad pinge, mahtuvus, aku tüüp ja laadimiskõver. Näiteks 48-voldise aku ühendamine vale seadistusega laadijaga võib põhjustada alalaadimist, ülekuumenemist või aku kahjustumist. Laadija ei ole universaalne tarvik, mida saab valida ainult pistiku kuju järgi.

Laadimistsükkel tuleks lasta lõpuni töötada. Kui laadija näitab, et aku on täis, ei tähenda see alati, et ühendus tuleb kohe katkestada. Kaasaegsed laadijad juhivad protsessi automaatselt ning vajadusel teevad järel- või tasakaalustuslaadimist. Enneaegne katkestamine jätab aku korduvalt osaliselt laetuks ja vähendab selle tööaega.

Pärast laadimist tuleb kontrollida, et kaablid oleksid korras, aku kate suletud ning tõstuk tööks valmis. Kui akuruumis on märgata tugevat kuumenemist, kärsahaisu või ebatavalist paisumist, ei tohi tõstukit kasutusse võtta enne tehnilise põhjuse selgitamist.

Veetaseme kontroll pliiakus

Avatud pliiakude puhul tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüüdi taset. Laadimise käigus aurustub osa veest ning liiga madal tase jätab akuelemendi plaadid osaliselt katmata. See põhjustab ülekuumenemist ja püsivat kahjustust.

Vett lisatakse üldjuhul pärast täislaadimist, sest laadimise ajal elektrolüüdi maht suureneb. Kui vett lisada enne laadimist liiga palju, võib elektrolüüt üle ajada. Kasutada tuleb ainult demineraliseeritud või destilleeritud vett, mitte kraanivett. Kraanivees olevad mineraalid mõjutavad aku keemiat ja kiirendavad kulumist.

Veetaset ei pea kontrollima iga laadimise järel, kuid kontrolli sagedus sõltub kasutuskoormusest ja aku vanusest. Intensiivses mitme vahetusega töös võib seda olla vaja teha kord nädalas. Väiksema kasutusega masinal võib piisata harvemast kontrollist. Kõige kindlam on võtta aluseks aku tootja hooldusjuhend ning pidada kontrollide kohta lihtsat arvestust.

Levinud vead, mis muudavad aku kuluks

Esimene levinud viga on aku kasutamine täiesti tühjaks. See võib tunduda mõistlik, sest soovitakse võtta ühest laadimisest maksimum, kuid tegelik tulemus on lühem aku eluiga ja ebakindlam tööpäev.

Teine probleem on laadija valimine ainult hinna järgi. Odav või valesti seadistatud laadija võib töötada, kuid ei pruugi laadida akut tootja ette nähtud režiimis. Tulemuseks on alalaetud aku, suur energiakulu või akuelementide ebaühtlane kulumine.

Kolmas viga on hooldamata ühendused. Mustus, niiskus ja korrosioon suurendavad takistust, tekitavad kuumenemist ning võivad anda laadijale vale signaali. Akuklemmide ja pistikute visuaalne kontroll võtab mõne minuti, kuid aitab ennetada nii laadimisprobleeme kui ka tuleohtu.

Neljas viga on kuuma aku kohene uuesti kasutamine või laadimine. Aku temperatuur tõuseb nii töö kui laadimise ajal. Kui tõstuk töötab raskes režiimis, kuumal ajal või külmhoones sagedaste temperatuurimuutustega, tasub aku temperatuuri eraldi jälgida. Liigne kuumus on üks kiiremaid aku vananemise põhjuseid.

Laadimiskorraldus sõltub töörežiimist

Ühe vahetusega laos on kõige lihtsam korraldada laadimine öösel. Tõstuk lõpetab töö, aku ühendatakse laadijaga ning järgmise vahetuse alguses on masin valmis. Selline lahendus sobib hästi pliiakuga tõstukitele, kui tööaeg ja aku mahtuvus on õigesti kokku viidud.

Kahe- või kolmevahetuselise töö puhul tuleb arvutada, kas üks aku katab kogu töökoormuse. Mõnel juhul on otstarbekas kasutada vahetusakut, teisel juhul sobib paremini liitiumioonaku koos vahelaadimise võimalusega. Valik sõltub tõstuki kasutustundidest, koormusest, laadimispaikade arvust, personali töökorraldusest ja investeeringu eelarvest.

Vahetusaku annab suure tööaja, kuid nõuab turvalist akuvahetusseadet, ruumi ja väljaõpet. Liitiumioonaku vähendab aku vahetamise vajadust, kuid alginvesteering võib olla suurem. Seetõttu ei ole üht universaalset lahendust. Mõistlik otsus sünnib siis, kui vaadata koos tõstuki tegelikku kasutust, mitte ainult aku ostuhinda.

Millal kutsuda hooldus?

Hooldust ei tasu edasi lükata, kui aku tööaeg on selgelt lühenenud, laadija lõpetab laadimise veateatega või pistikud kuumenevad. Samuti vajab kiiret tähelepanu aku, mille korpus on kahjustunud, mille elementidest lekib elektrolüüti või mille juures on tunda tugevat väävlilõhna.

Korrapärane kontroll aitab eristada, kas probleem on akus, laadijas, tõstuki elektrisüsteemis või kasutusviisis. See väldib olukorda, kus töökorras aku vahetatakse välja vale diagnoosi tõttu. Tõstukikeskus saab aidata aku, laadija ja tõstuki süsteemi seisukorda hinnata ning leida töömahule sobiva lahenduse.

Laadimisrežiim tasub kirja panna sama selgelt nagu igapäevane tõstuki kontroll. Kui operaator teab, millal laadida, mida enne ühendamist vaadata ja millal rikkest teatada, püsib tõstuk töös ning aku ei muutu ootamatuks kuluks.