Paberil 2500 kg tõstevõimega laotõstuk ei pruugi tegelikus töös 2500 kg koormat ohutult tõsta. Kui koorem on pikk, raskuskese nihkub ettepoole, kasutatakse kahvlikäppa või tõstetakse maksimaalsele kõrgusele, võib lubatud kandevõime olla oluliselt väiksem. Seepärast ei ole laotõstuki tõstevõime arvutamine ainult ostuotsuse osa, vaid igapäevase tööohutuse küsimus.
Õige tõstuki valimisel tuleb vaadata rohkemat kui mudeli nime järel olevat kandevõime numbrit. Koorma mõõt, raskuskese, tõstekõrgus, tõstuki mast, lisaseadmed ja tööpinna tingimused mõjutavad kõik seda, kui raske koorem on lubatud tõsta.
Mida tõstevõime number tegelikult tähendab?
Tõstuki nimikandevõime on tootja määratud suurim lubatud koormus kindlatel tingimustel. Levinud tähistus on näiteks 1600 kg, 2500 kg või 3500 kg. See number kehtib tavaliselt standardse koormakeskme juures, enamasti 500 mm kahvlikanna vertikaalpinnast.
Koormakeskme 500 mm tähendab, et kauba raskuskese asub kahvli seljatoest poole meetri kaugusel. See sobib näiteks standardse 1000 x 1200 mm euroaluse puhul, kui alus võetakse õigest küljest ning koorem on ühtlaselt paigutatud. Kui alus on pikem, kaup ebaühtlaselt laotud või tõstetakse rulli, masinat või pikka konstruktsioonielementi, paikneb raskuskese kaugemal. Siis väheneb tõstuki tegelik kandevõime.
Tõstukit ei tohi hinnata ainult selle järgi, kas hüdraulika suudab koorma maast lahti tõsta. Piirangu määrab tõstuki stabiilsus. Liiga kaugel ees olev või liiga raske koorem võib muuta masina ebastabiilseks, koormata masti ja esisilda ning tekitada ümbermineku ohu.
Laotõstuki tõstevõime arvutamine koormakeskme järgi
Lihtsustatud arvutuse aluseks on koormamoment. Tõstukile mõjuv moment saadakse koorma massi ja koormakeskme korrutamisel. Kui koormakeskus suureneb, peab sama stabiilsuse säilitamiseks koorma mass vähenema.
Lihtsustatud valem on järgmine:
tegelik lubatud tõstevõime = nimikandevõime × nimikoormakeskus / tegelik koormakeskus
Näiteks on tõstuki nimikandevõime 2500 kg koormakeskme 500 mm juures. Tõstetava pika kauba raskuskese paikneb 800 mm kaugusel kahvli seljatoest. Arvutus annab:
2500 × 500 / 800 = 1562,5 kg
Teoreetiliselt võiks selle koormakeskme juures arvestada umbes 1560 kg-ga. Tegelikus töös ei tohi siiski ainult selle valemi põhjal tõsta. Tootja koormustabel võib näidata väiksemat lubatud väärtust, sest arvesse lähevad masti konstruktsioon, tõstekõrgus, rehvid, lisaseadmed ja tõstuki konkreetne konfiguratsioon.
Valem on kasulik esialgseks hindamiseks ning aitab mõista, miks 2500 kg tõstuk ei ole automaatselt sobiv 2000 kg pikkade detailide käsitsemiseks. Lõpliku otsuse alus on alati tõstuki andmesilt või koormustabel.
Koormakeskme määramine
Ühtlaselt jaotunud ristkülikukujulise koorma puhul asub raskuskese üldjuhul koorma pikkuse keskpunktis. Kui 1600 mm pikkune alus tõstetakse lühemast küljest, on raskuskese umbes 800 mm kaugusel kahvli seljatoest. Kui samal alusel paikneb raske seade ühes otsas, ei piisa ainult aluse mõõdu poolitamisest – tegelik raskuskese tuleb hinnata või tootja dokumentatsioonist üle kontrollida.
Eriti tähelepanelik tuleb olla pikkade torude, puitmaterjali, metallprofiilide, paberirullide ja ebaühtlaselt koormatud alustega. Nende puhul võib raskuskese muutuda ka transpordi ajal, kui kaup ei ole korralikult kinnitatud.
Tõstekõrgus muudab lubatud koormust
Madalal tõstel võib tõstuk taluda suuremat koormust kui täielikult üles tõstetud mastiga. Mida kõrgemale koorem liigub, seda suuremaks muutub konstruktsiooni läbipainde ja stabiilsuse mõju. Vaba tõste, tõstekõrgus, masti tüüp ja tõstuki teljevahe võivad põhjustada olukorra, kus nimikandevõime kehtib vaid teatud kõrguseni.
Näiteks võib sama tõstuk olla võimeline tõstma 2000 kg 3300 mm kõrgusele, kuid 6000 mm kõrgusel on lubatud koormus väiksem. Seda näitab konkreetse masina koormustabel. Kõrgriiulitega laos tuleb tõstuki valikul lähtuda mitte põrandatasandi tööst, vaid kõige kõrgemast reaalselt kasutatavast riiulitasandist.
Kui töö toimub harva maksimaalsel kõrgusel, ei tähenda see, et nõue oleks väiksem. Ka üksik tõste ülemisele riiulile peab jääma tootja lubatud piiridesse. Tõstekõrguse varu aitab vältida olukorda, kus masin sobib enamiku tööde jaoks, kuid kõige kriitilisemal tööetapil ei ole ohutu ega kasutatav.
Lisaseadmed vähendavad kandevõimet
Külgnihuti, kahvlikäpad, klambrid, pöörad, pikendused ja muud lisaseadmed muudavad tõstuki kaalujaotust. Lisaseade lisab massi ning viib koorma raskuskeskme tõstuki esiteljelt kaugemale. Mõju võib olla märgatav isegi siis, kui lisaseade ise tundub kerge.
Näiteks külgnihuti on paljudes ladudes praktiliselt vältimatu, sest see võimaldab alust riiulis täpselt paigutada. Samas ei tohi eeldada, et tõstuki algne andmesilt kehtib pärast lisaseadme paigaldamist. Tõstukile peab olema paigaldatud uus või täiendatud koormustabel, kus on näidatud lubatud tõstevõime kasutatava lisaseadme, koormakeskme ja tõstekõrguse korral.
Ka pikemate kahvlite kasutamine vajab tähelepanu. Pikad kahvlid ei vähenda alati tõstevõimet iseseisvalt, kuid need võimaldavad võtta suurema sügavusega koormat ning seetõttu võib koormakeskus liikuda ettepoole. Kahvlid peavad olema piisava kandevõimega, korrektselt lukustatud ja paarina ühesugused.
Andmesilt ja koormustabel on töö otsustav dokument
Igal töös kasutataval tõstukil peab olema loetav andmesilt. Sealt leiab vähemalt tõstuki tüübi, lubatud kandevõime, koormakeskme ning sageli ka masti ja tõstekõrguse andmed. Lisaseadmega tõstukil peab andmesilt vastama tegelikule varustusele.
Andmesilt ei ole formaalsus. See on operaatori jaoks kiireim viis kontrollida, kas planeeritud tõste on lubatud. Kui tabel on kulunud, puudu või ei vasta tõstuki praegusele seadistusele, ei tohiks teha oletusi. Vajalik on tootja andmete, tõstuki seerianumbri ja paigaldatud lisaseadmete põhjal koormustabel taastada või uuendada.
Kasutatud tõstuki ostul tasub andmesilti kontrollida sama hoolikalt kui masti, rehve ja hüdraulikat. Masin võib olla tehniliselt heas seisus, kuid vale või puuduv kandevõime märgistus muudab selle kasutamise ebakindlaks ning võib takistada ohutut töökorraldust.
Tegelik töötingimus võib piirata tõstet rohkem kui arvutus
Tõstevõime arvutus eeldab tavaliselt tasast ja tugevat pinda, õigesti paigutatud koormat ning töökorras tõstukit. Laohoovis, tootmises või ehitusobjektil need tingimused alati ei kehti. Kallak, auklik pind, pehme asfalt, lävepakud, külgtuul ja pööramine suurendavad riski isegi siis, kui koorma mass jääb tabelis lubatud piiridesse.
Koormat tuleb transportida madalal, mast vajadusel veidi tahapoole kallutatud ning sobiva sõidukiirusega. Kõrgelt tõstetud koormaga ei tohi teha järske pöördeid ega liikuda ebatasasel pinnal. Riiulisse paigutamisel tuleb arvestada ka riiuli enda kandevõime ning aluse seisukorraga.
Elektritõstuki puhul võivad aku kaal ja asend olla osa masina vastukaalust. Seetõttu ei ole lubatud kasutada sobimatu massi või mõõduga akut. Sisepõlemismootoriga tõstukil võivad rehvide kulumine, valed rehvimõõdud ja ebakorrapärane hooldus mõjutada stabiilsust ning sõiduomadusi. Regulaarne hooldus ei tõsta nimikandevõimet, kuid aitab tagada, et tõstuk töötab tootja ette nähtud tingimustel.
Millal valida suurema varuga tõstuk?
Suurema kandevõimega tõstuk on põhjendatud siis, kui kaubad on pikad või ebaühtlased, kasutatakse lisaseadmeid, tõsted toimuvad kõrgele või töötingimused vahelduvad. Varu ei tähenda, et tõstukit tuleb pidevalt üle koormata. See tähendab, et tavapärane töö jääb mugavalt koormustabeli lubatud piirkonda ning masin ei ole valitud ainult ühe ideaaltingimuse järgi.
Samas ei ole suurim tõstuk alati parim valik. Suurem masin vajab rohkem pöörderuumi, võib olla raskem ja kõrgem ning selle soetus-, energiakasutus- ja hoolduskulu võib olla suurem. Kitsaste vahekäikudega laos tuleb leida tasakaal kandevõime, tõstekõrguse, mõõtude ja manööverdusvõime vahel.
Kui koormad, riiulikõrgused või lisaseadmed on enne ostu või renti selgelt kirjeldatud, saab sobiva tõstuki valida palju täpsemalt. Tõstukikeskus aitab võrrelda tõstuki koormustabeleid ja tööseadistusi, et masina kandevõime vastaks päris tööle, mitte ainult katalooginumbrile.
Enne järgmist tõstukiostu või rendiperioodi mõõtke üle kõige raskem ja kõige pikem tavapärane koorem, vaadake ära suurim tõstekõrgus ning pange kirja vajalikud lisaseadmed. Need kolm andmetükki annavad tõstuki valikul rohkem kindlust kui pelgalt nimikandevõime võrdlemine.
