Laos seisma jäänud elektritõstuk tähendab tavaliselt enamat kui ühe töövahendi riket. Kauba liikumine aeglustub, töötajad otsivad asendustõstukit ning kiire töö muutub kulukaks. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kuidas hooldada akuga tõstukit, vaid kuidas teha seda järjepidevalt ja töökoormusele sobiva rutiiniga.

Akuga tõstuki töökindlus sõltub peamiselt kolmest valdkonnast: aku õigest kasutamisest, igapäevasest tehnilisest kontrollist ning õigeaegsest hooldusest. Elektritõstukil on võrreldes diisel- või gaasitõstukiga vähem klassikalisi mootorihoolduse töid, kuid see ei tähenda hooldusvaba masinat. Vastupidi – aku, laadimissüsteem, veermik, tõstemast ja elektriühendused vajavad tähelepanu.

Akuga tõstuki hooldamine algab igast vahetusest

Kõige odavam rike on see, mis leitakse enne töö alustamist. Operaator peaks enne tõstuki kasutamist tegema lühikese visuaalse ja funktsionaalse kontrolli. See võtab mõne minuti, kuid aitab vältida olukorda, kus kulunud kett, kahjustatud ratas või nõrk aku avastatakse alles koormaga töötades.

Kontrollida tuleb, kas kahvlitel, kahvlikanduril või mastil on nähtavaid vigastusi. Kahvlid ei tohi olla paindunud, pragunenud ega ebaühtlaselt kulunud. Samuti tuleb vaadata, et tõsteketid oleksid määritud ning nende pingutus oleks ühtlane. Kui kett liigub kuivalt või ebaühtlaselt, suureneb nii kulumine kui ka mastisüsteemi koormus.

Tähtsad on ka rattad. Polüuretaan- ja kummirataste kulumine mõjutab tõstuki stabiilsust, pidurdust ja sõidumugavust. Eriti siledate põrandatega laos võib kahjustatud veoratast esialgu olla raske märgata, kuid hiljem avaldub see libisemise, vibratsiooni või ebaühtlase juhitavusena. Ratastel olevad kilejäägid, nöörid ja pakendijäätmed tuleb eemaldada enne, kui need pääsevad laagritesse või veomootori piirkonda.

Aku eluiga sõltub laadimisrutiinist

Elektritõstuki aku on töövahendi üks kallimaid komponente. Vale laadimine võib selle kasutusiga märgatavalt lühendada, isegi kui tõstuk ise on heas korras. Täpne hooldus sõltub sellest, kas masinal kasutatakse pliiakut või liitiumioonakut.

Pliiakut ei tohiks harjumusest laadida iga lühikese tööotsa järel. Aku laadimis- ja tühjenemistsüklite arv on piiratud ning pidev katkestatud laadimine ei pruugi olla parim valik. Tavapärase pliiaku puhul on mõistlik laadida aku pärast töövahetust või siis, kui laetuse tase on langenud tootja soovitatud piirini. Akut ei tohi lasta regulaarselt süvatühjenemiseni, sest see vähendab selle mahutavust ja võib põhjustada elementide kahjustusi.

Laadimise ajal peab laadimisala olema puhas, kuiv ja piisavalt ventileeritud. Pliiakud võivad laadimisel eraldada gaase, mistõttu ei sobi laadimiskoht suitsu, sädemete ega lahtise tule lähedusse. Laadija ühendatakse ja eemaldatakse vastavalt tootja juhistele ning pistikuid ei tohi tõmmata kaablist. Kuumenev pistik, sulanud isolatsioon või oksüdeerunud kontakt on põhjus töö katkestamiseks ja kontrolli tegemiseks.

Liitiumioonaku eelis on võimalus teha lühemaid vahelaadimisi, näiteks pauside ajal. See sobib hästi mitme vahetusega tööks, kus tõstuk peab olema sageli kasutusvalmis. Samas ei ole liitiumaku hooldusest vaba. Laadimiseks tuleb kasutada selle aku jaoks ette nähtud laadijat ning jälgida, et aku ja laadimisseadme tarkvara või ühendused oleksid korras. Kahjustatud akukorpuse, veateadete või ebatavalise kuumenemise korral ei tohi tõstukit edasi kasutada.

Pliiaku veetase ja puhtus

Kui tõstukil on hooldatav pliiaku, tuleb regulaarselt kontrollida elektrolüüdi taset. Lisada tohib ainult destilleeritud vett ning üldjuhul pärast täielikku laadimist, sest laadimise käigus elektrolüüdi maht muutub. Liiga madal veetase jätab plaadid osaliselt kuivaks ja kahjustab akut. Liigne täitmine võib aga põhjustada elektrolüüdi väljapritsimist.

Aku pealispind peab olema puhas ja kuiv. Tolm, mustus ning elektrolüüdi jäägid võivad tekitada lekkevoolu, kiirendada tühjenemist ja kahjustada ühendusi. Puhastamisel tuleb kasutada akuhoolduseks sobivaid vahendeid ning kanda vajalikke isikukaitsevahendeid. Happelise elektrolüüdi korral ei ole see koht kiirustamiseks ega universaalpuhastusvahendite kasutamiseks.

Hüdraulika, mast ja liikuvad osad

Aku ei tõsta koormat üksi. Tõstemasti, hüdraulikasüsteemi ja veermiku seisukord määrab, kas tõstuk liigub täpselt ning töötab ohutult. Hüdraulikaõli taset tuleb kontrollida hooldusgraafiku järgi. Õlileke silindri, vooliku või ühenduse juures ei ole kosmeetiline probleem – see võib põhjustada tõstejõu vähenemist, põranda libedust ja suurema rikke.

Masti rullikud, ketid ja liugpinnad vajavad õiget määrimist. Liiga vähene määrimine suurendab hõõrdumist, kuid ka liigne määre kogub tolmu ja abrasiivset mustust. Sobiv määrdeaine ning hooldusintervall tuleb võtta konkreetse tõstuki tootja juhendist. Erinevatel mudelitel võivad määrdepunktid ja nõuded olla erinevad.

Kontrolli ka külgnihutust, kahvlite positsioneerimist ja muid lisaseadmeid. Kui lisaseade liigub ebaühtlaselt või reageerib viivitusega, ei pruugi põhjus olla ainult hüdraulikas. Probleem võib olla kulunud liugpindades, elektrilülitites, juhtkangis või kaablites. Väike kõrvalekalle tasub uurida enne, kui sellest kujuneb tööseisak.

Elektrisüsteem vajab puhast ja kuiva keskkonda

Elektritõstukite juhtsüsteemid, andurid ja pistikud on töökindlad, kuid tundlikud niiskuse, löökide ja mustuse suhtes. Tõstukit ei tohi pesta survepesuriga nii, et vesi satub otse elektrilistele komponentidele, juhtplokkidele või pistikutele. Eriti ettevaatlik tuleb olla aku pesemisel ja laadimisühenduste puhastamisel.

Juhtpaneelil ilmuvad veakoodid tuleb fikseerida. Koodi kustutamine või tõstuki taaskäivitamine võib ajutiselt töö taastada, kuid ei kõrvalda algpõhjust. Veakood koos tõstuki mudeli, seerianumbri ja tööolukorra kirjeldusega annab hooldustehnikule palju täpsema lähtekoha.

Kui tõstuk hakkab tavapärasest kiiremini akut kulutama, liigub jõuetult või lülitab end koormuse all välja, ei tasu eeldada, et aku on lihtsalt vana. Põhjus võib olla ka piduri kinni jäämine, kulunud veoratas, hüdraulika suurenenud koormus või laadimissüsteemi rike. Õige diagnoos hoiab ära ebavajaliku aku väljavahetamise.

Hooldusgraafik peab vastama kasutusele

Ühe vahetusega kuiv ladu ja ööpäevaringselt töötav külmladu ei kuluta tõstukit samamoodi. Hooldusvälp sõltub töötundidest, koormate raskusest, põranda seisukorrast, temperatuurist ja kasutajate töövõtetest. Seetõttu ei ole ainult kalendrikuupäevade järgi tehtav hooldus alati piisav.

Töökindla praktikana tasub pidada tõstuki kohta hoolduspäevikut. Sinna märgitakse töötunnid, akuga seotud tähelepanekud, kahjustused, veakoodid, remondid ning vahetatud kuluvosad. See aitab märgata korduvaid probleeme ja planeerida osade vahetust enne avariilist riket.

Korrapärases hoolduses kontrollitakse tavaliselt pidureid, rooliseadet, rattaid, tõstemasti, hüdraulikat, elektriühendusi, turvaseadiseid ja aku seisukorda. Vajadusel mõõdetakse aku tegelikku mahtuvust ning hinnatakse, kas laadimisrežiim vastab töökoormusele. See on eriti vajalik juhul, kui ettevõttes on kasvanud vahetuste arv või kasutusele on võetud raskemad koormad.

Millal kutsuda hooldustehnik?

Operaator võib teha igapäevaseid kontrolle ja hoida masina puhtana, kuid elektri- ning hüdraulikasüsteemi remont ei kuulu kiirparanduste hulka. Hooldustehnik tuleks kutsuda kohe, kui esineb õli- või elektrolüüdileke, pidurdusprobleem, nähtav kahjustus mastis või kahvlitel, kuumenev akuühendus, korduv veakood või järsk tööaja vähenemine ühe laadimise kohta.

Samuti tasub spetsialistiga nõu pidada enne aku vahetamist. Uus aku peab sobima tõstuki pingesüsteemi, mõõtude, massi ja töörežiimiga. Liiga kerge või valesti kinnitatud aku võib mõjutada tõstuki tasakaalu ning ohutut tõstevõimet. Tõstukikeskus saab aidata nii perioodilise hoolduse, remondi kui ka sobivate akude ja varuosade valikuga.

Hästi hooldatud akuga tõstuk ei vaja pidevat tähelepanu, kuid ta vajab kindlat korda. Kui operaator teeb kontrolli iga vahetuse alguses, aku laaditakse õigesti ja kõrvalekalded jõuavad kiiresti hooldusesse, püsib masin töös ning kulud prognoositavad.