Tõstuk, mis eile tõstis kaubaaluseid tavapärase kiirusega, kuid täna liigub aeglaselt või jätab koorma poolde mastikõrgusesse seisma, ei vaja lihtsalt „veel veidi kasutamist”. Viis märki tõstuki hüdraulikaveast aitavad probleemi tuvastada enne, kui tööseisak, kahjustatud kaup või ohtlik olukord laos muutub kulukaks. Hüdraulikasüsteem töötab suure surve all ning väikestki kõrvalekallet tuleb võtta praktilise hoiatusena.

Hüdraulika juhib tõstuki tõstmist, langetamist, kallutamist ja mitmel mudelil ka lisaseadmeid. Rike ei pruugi alati peatada masinat korraga. Sageli algab see aeglasema töö, ebatavalise heli või õlise jäljega põrandal. Õigeaegne kontroll aitab vältida pumba, silindri, vooliku või juhtventiili suuremat kahjustust.

1. Tõstemast liigub aeglaselt või ebaühtlaselt

Kõige sagedamini märgatav hüdraulikaprobleem on tavapärasest aeglasem tõstmine. Kui tõstuk tõstab tühje kahvleid veel enam-vähem normaalselt, kuid nimikoormuse lähedal jääb jõust puudu, võib põhjus olla madal õlitase, kulunud hüdropump, ummistunud filter või sisemine leke süsteemis.

Ebaühtlane liikumine on sama oluline märk. Mast võib tõusta jõnksudega, peatuda korraks või reageerida juhthoova liigutamisele viivitusega. Elektritõstukil tasub sellises olukorras välistada ka aku madal laetuse tase, sest nõrk toide mõjutab pumba tööd. Diisel- ja gaasitõstukil tuleb vaadata mootori pöördeid ning seda, kas probleem ilmneb ainult koormaga või ka tühjalt.

Ärge kompenseerige aeglast tõstmist suuremate mootoripöörete või korduvate hoovaliigutustega. See võib suurendada süsteemi kuumenemist ja kiirendada kulumist. Mõistlik on kontrollida hüdroõli taset vastavalt tootja juhisele ning lasta teenindusel mõõta süsteemi töörõhku.

2. Koorem või mast vajub seistes alla

Tõstuk, mille mast või kahvlid vajuvad seistes aeglaselt alla, vajab kontrolli ka siis, kui töö jätkub näiliselt tavapäraselt. Väike vajumine võib teatud süsteemidel olla lubatud tootja määratud piirides, kuid selgelt nähtav või kiiresti toimuv langemine ei ole normaalne.

Põhjuseks võib olla sisemine lekkimine tõstesilindris, juhtventiili kulumine või kahjustunud tihendid. Väljastpoolt ei pruugi õli sel juhul näha olla, sest vedelik liigub süsteemi sees tagasi paaki. Just seetõttu ei anna puhas tõstuk alati kinnitust, et hüdraulika on korras.

Probleem muutub eriti ohtlikuks kõrgtõste korral, kitsastes riiulivahedes ja siis, kui koormaga töötatakse inimeste või seadmete lähedal. Kui tõstekõrgus muutub ilma juhthooba kasutamata, tuleb koorem ohutult maha panna ja tõstuk kasutusest eemaldada kuni vea põhjuse selgumiseni. Koorma hoidmist ainult hüdraulilise surve abil ei tohi kasutada tööplatvormi, toetuse ega ohutusmeetmena.

3. Hüdroõli lekib või õlitase langeb korduvalt

Õlilaik tõstuki all ei ole tavapärane tööjälg. Kontrollige põrandat, silindrite ümbrust, voolikuid, ühendusi, juhtventiilide plokki ja mastis liikuvaid voolikuid. Hüdroõli võib ilmuda nähtavale ainult kindlas mastiasendis või siis, kui kasutatakse kallutusfunktsiooni. Seetõttu tasub kontroll teha puhta masina ja hea valgustusega.

Lekke asukoht annab sageli vihje vea iseloomu kohta. Silindri vardal olev õlikile või tilgad viitavad enamasti kulunud tihenditele või kahjustatud vardapinnale. Pragunenud, muljutud või hõõrdunud voolik tuleb välja vahetada, mitte ajutiselt teibiga parandada. Liitmikust lekkimine võib tuleneda lõtvunud ühendusest, kuid ühendust ei tohi pingutada surve all oleva süsteemi korral.

Hüdroõli taseme korduv langus tähendab, et õli lahkub süsteemist või on süsteemis varem tehtud vale täitmine. Liiga madal tase võib põhjustada õhu sattumist ringlusse, vahutamist ja pumba ebapiisavat määrimist. Liiga kõrge tase ei ole samuti lahendus, sest õli paisub soojenemisel ning võib paagist välja pressida.

Lekke kontrollimisel ei tohi voolikut või liitmikku käega katsuda, et leida surve all olevat pritsivat õli. Kõrgsurvevedelik võib tungida läbi naha ja vajab kiiret arstiabi. Kasutage visuaalset kontrolli ning laske kahtlased ühendused üle vaadata pädeval tehnikul.

4. Hüdraulika teeb ebatavalist häält või kuumeneb

Ühtlane pumba tööheli on tõstuki kasutamisel normaalne. Uus undamine, vilin, krigin või mullitav heli tõstmise ajal ei ole. Sellised helid võivad viidata sellele, et pump imeb õhku, õlitase on liiga madal, filter piirab õlivoolu või õli viskoossus ei sobi töötemperatuuriga.

Külmas keskkonnas võib vale või liiga paks hüdroõli muuta süsteemi esimestel tööminutitel aeglaseks. Kui probleem kaob pärast soojenemist, ei tähenda see automaatselt, et remonti pole vaja. Tuleb kontrollida, kas kasutatav õli vastab tõstuki nõuetele ja töötingimustele. Välitingimustes, külmladudes ja intensiivses vahetusetöös võivad nõuded tavalaost erineda.

Liigne kuumenemine on tõsisem märk. Kui õli või hüdraulikakomponendid muutuvad tavapärasest kuumemaks, võib süsteemis olla pidev survekadu, ventiili rike või kulunud pump. Kuum õli kaotab määrimisomadusi, tihendid vananevad kiiremini ning rike võib areneda kiiresti. Kui tõstuk hakkab töö käigus jõudu kaotama ja samal ajal hüdraulika kuumeneb, tuleb töö katkestada.

5. Juhthoob ei reageeri täpselt või funktsioonid käituvad valesti

Hüdraulikaveale võib viidata ka juhitavus. Näiteks tõstuki mast liigub pärast hoova vabastamist veel edasi, kallutus reageerib viivitusega või vale funktsioon käivitub koos soovitud liigutusega. Sellise käitumise taga võivad olla kulunud juhtventiilid, määrdunud õli, kinni jääv solenoid või elektriline juhtimisviga.

Elektrohüdraulilise juhtimisega tõstukitel ei ole iga probleem puhtalt hüdrauliline. Anduri, lüliti, juhtploki või kaabli rike võib anda sama tulemuse nagu rõhuprobleem. Seetõttu ei ole mõistlik komponente oletuse põhjal vahetada. Korralik diagnostika hõlmab nii hüdrosüsteemi rõhu ja õli seisukorra kontrolli kui ka veakoodide ja elektriahela ülevaatust.

Kui juhtseade ei hoia valitud asendit või funktsioon käitub ettearvamatult, ei tohi tõstukiga teha täpsust nõudvaid tõsteid. See puudutab eriti kõrgeid riiuleid, habrast kaupa, pikki koormaid ning lisaseadmetega tööd. Töö kiirendamine ebakindla tõstukiga maksab tavaliselt rohkem kui õigeaegne seisak ja remont.

Mida teha esimeste hüdraulikavea tunnuste korral?

Esmalt pange koorem maha turvalisse kohta, langetage kahvlid ja parkige tõstuk tasasele pinnale. Märkige üles, millise funktsiooni kasutamisel probleem ilmneb, kas tõstuk oli koormatud ning kas sümptom esineb külma või sooja masinaga. Selline info aitab hooldusel vea kiiremini leida.

Igapäevases kasutuses tasub enne vahetuse algust vaadata üle õlilekked, voolikute seisukord, silindrid ja tõste-liigutuste sujuvus. Perioodiline hooldus peab hõlmama õlitaseme, filtrite, ühenduste ja töörõhu kontrolli tootja hooldusvälba järgi. Ainult õli lisamine ei lahenda kulunud tihendit, pumba kahjustust ega sisemist leket.

Tõstukikeskus saab aidata nii tõstuki hüdraulika diagnostika, remondi kui ka vajalike varuosadega. Kui töökindlus on laos või objektil otseselt seotud päevase läbilaskevõimega, tasub rikkekahtlusega tõstuk üle kontrollida enne, kui väikesest sümptomist saab pikem seisak. Õigeaegne kontroll hoiab töös nii masina, inimesed kui ka kaubavoo.