Tõstuki transpordi korraldamine ilma seisakuta

Tõstuki transpordi korraldamine ei alga veoki tellimisest, vaid masina tegelike mõõtude, massi ja tööolukorra kontrollimisest. Valesti hinnatud kõrgus, tühi aku või puuduolev laadimisramp võivad muuta lihtsa kolimise kulukaks seisakuks. Kui tõstuk peab jõudma uude lattu, objektile, remonti või tagasi rendist, tuleb transport kavandada sama praktiliselt nagu igapäevane tõstetöö.

Alusta tõstuki tehniliste andmete kontrollist

Transpordipartner vajab enne pakkumise tegemist täpset infot. Kõige olulisemad on tõstuki kogumass, pikkus, laius ja kõrgus transpordiasendis. Mast peab olema täielikult alla lastud ning kahvlid võimalusel madalaimas ohutus asendis. Kui tõstukil on pikk tõstekelk, kahvli pikendused, kabiin, külgnihuti või muu lisaseade, tuleb ka need mõõdud arvesse võtta.

Elektritõstukite puhul mõjutab kaalu oluliselt veoakude tüüp ja maht. Diisel- ning gaasitõstukitel tuleb arvestada kütuse süsteemi, võimaliku gaasiballooni ning masina raskuskeskmega. Maastikutõstuk, teleskooplaadur või suure tõstevõimega diiseltõstuk ei pruugi sobida tavapärasele autoveohaagisele. Sellisel juhul on vaja madel- või platvormhaagist ning vahel ka eriveoluba.

Enne transpordi tellimist tasub kontrollida tõstuki andmesilti ja tootja dokumentatsiooni. Kui kaal pole kindel, ei tohiks seda hinnata silma järgi. Liiga väikese kandevõimega veok või haagis on ohutusrisk, mitte kokkuhoid.

Vali tõstuki transpordiks sobiv veok

Õige transpordiviis sõltub eelkõige masina massist, peale- ja mahalaadimiskoha võimalustest ning veoteekonnast. Väiksemad käsikahveltõstukid, platvormkärud ja mõned kompaktsemad lükandmastiga tõstukid saab teatud olukordades transportida kaubikus. Enamik vastukaaltõstukeid vajab siiski veokit või korraliku kandevõimega autoveohaagist.

Tõstuki transportimisel kasutatakse sageli kaldteega platvormi või madelhaagist. Kaldtee sobib juhul, kui tõstuk saab ohutult ise peale sõita ja selle kliirens võimaldab ülemineku läbida. Madalate kahvlite, pika teljevahe või kahjustatud veermiku korral võib peale sõitmine olla halb valik. Siis tuleb kasutada vintsi, tõsteseadet või teist tõstukit.

Veoki valimisel tuleb vaadata ka laadimiskohta. Tihedas linnalaos võib probleemiks olla kitsas värav, madal varikatus või piiratud manööverdamisruum. Ehitusobjektil võivad määravaks saada pehme pinnas ja ligipääsutee seisukord. Hea transpordikorraldus arvestab mõlema aadressiga, mitte ainult tõstuki kaaluga.

Kas tõstuk saab ise peale sõita?

See küsimus tuleb enne vedaja saabumist selgelt läbi rääkida. Töökorras tõstuk võib kaldteele sõita, kuid ainult siis, kui pidurid, roolisüsteem ja rehvid on korras. Libe kaldtee, kulunud rehvid või ebaühtlane pinnas suurendavad libisemise ohtu. Juht peab teadma, kes vastutab peale- ja mahalaadimise eest ning milline on ohutu liikumistee.

Kui tõstuk ei käivitu, aku on tühi või masinal on tehniline rike, tuleb sellest tellimisel kohe teada anda. Selline vedu vajab tavaliselt vintsi, kraanat või muud laadimislahendust. Viimasel hetkel selgunud rike võib tähendada, et veok sõidab tühjalt ära ja transport lükkub edasi.

Koormakinnitus ei ole vormitäide

Tõstuk tuleb veokil kinnitada nii, et see ei liiguks pidurdamisel, kurvis ega ebatasasel teel. Tavapraktika on kasutada piisava tugevusega kinnitusrihmu või kette ning kinnitada masin selleks sobivatest raamipunktidest. Rihma tõmbamine üle hüdrovoolikute, mastiketaste, juhtkangide või plastkatete võib põhjustada kahjustusi juba enne sihtkohta jõudmist.

Kahvlid tuleb langetada ja vajadusel eraldi fikseerida. Liikuvad lisaseadmed, näiteks kahvli pikendused või kopp, tuleb kas eemaldada või turvaliselt kinnitada. Elektritõstuki laadimiskaabel ei tohi jääda ripnema ega olla muljumisohus. Gaasitõstuki ballooni käsitsemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja vedaja juhiseid.

Koormakinnituse puhul ei ole üks lahendus kõigile masinatele sobiv. Väike kolmerattaline elektritõstuk ja kuue tonni kaaluv diiseltõstuk käituvad transpordil erinevalt. Mida kõrgem on raskuskese ja mida pikem veoteekond, seda tähelepanelikumalt tuleb kinnitusskeem üle vaadata.

Planeeri aeg koos laadimise ja kontrolliga

Transpordi ajakava ei koosne ainult sõiduajast. Arvesse tuleb võtta masina ettevalmistus, ligipääsu vabastamine, peale laadimine, kinnitamine, dokumentide kontroll ja mahalaadimine. Kui tõstuk viiakse remonti, tasub kokku leppida, kas teeninduspunktis on vastuvõtja ning kas masin saab kohe maha laadida.

Eriti oluline on ajastus renditõstukite, tootmisseisaku ja laokolimise puhul. Kui vana tõstuk viiakse ära enne asendusmasina saabumist, võib kauba liikumine katkeda. Mõnel juhul on mõistlik korraldada masinate vahetus samal päeval või isegi samas ajavahemikus. See vähendab seisakut, kuid nõuab täpset kooskõlastust vedaja, objekti kontaktisiku ja seadme kasutajaga.

Tõstukikeskus saab vajaduse korral aidata siduda transpordi hoolduse, remondi, rendi või seadme väljavahetamisega. Praktikas on see kasulik just siis, kui masin ei ole töökorras või ettevõttel on vaja töö jätkumiseks kiiresti asendust.

Valmista tõstuk ja objekt ette

Enne äravedu tuleb tõstuk tühjendada lahtistest esemetest. Kabiinist eemaldatakse dokumendid, tööriistad ja isiklikud esemed, mis võivad transpordil liikuma hakata. Kui masinal on nähtavaid kahjustusi, tasub need koos fotodega fikseerida. See aitab hiljem eristada varasemaid vigastusi võimalikest transpordikahjustustest.

Elektritõstukil kontrollitakse aku seisundit ja laadimiskaablit. Kui masin tuleb pikemaks ajaks seisma jätta, võib olla vajalik aku hoolduslaadimine või tootja soovitatud hoiustamisrežiim. Sisepõlemismootoriga tõstuki puhul kontrollitakse lekkeid. Aktiivse õli- või kütuselekkega masinat ei tohi lihtsalt veokile laadida, vaid probleem tuleb enne lahendada või kasutada selleks sobivat erikorraldust.

Sihtkohas peab olema vaba mahalaadimisala. Seal ei tohiks olla jalakäijaid, lahtist kaupa, madalaid takistusi ega parkivaid autosid. Kui tõstuk läheb kohe tööle, tuleb ette valmistada ka aku laadimiskoht, gaasiballoon või vajalik kütus. Masin võib küll füüsiliselt kohale jõuda, kuid töö ei alga enne, kui vajalik taristu on olemas.

Millal on vaja eriveo või lisatõste lahendust?

Tavapärasest keerukam vedu tuleb kõne alla siis, kui masin on väga raske, lai, kõrge või seda ei saa omal jõul liigutada. Lisalahendust võib vajada ka tõstuk, mis asub keldris, laadimisrambi taga või hoovis, kuhu veok ei pääse. Sellistel juhtudel võib vaja minna kraanat, vintsi, tõsteplatvormi või teise tõstuki abi.

Eriveo korral tuleb kontrollida teekonna kõrguspiiranguid, silla kandevõimet ja võimalikke liikluspiiranguid. Rahvusvahelise veo puhul lisanduvad veodokumendid, kindlustuse tingimused ning piiriülesed nõuded. Kõik see võib võtta aega, mistõttu ei tasu suure masina transporti jätta viimasele päevale.

Küsi pakkumist õige info põhjal

Hea pakkumise saamiseks saada vedajale tõstuki mark ja mudel, mass, mõõdud, peale- ning mahalaadimise aadressid, soovitud kuupäev ja kontaktisikute andmed. Lisa kindlasti info, kas tõstuk sõidab ise, kas kohapeal on laadimisramp ning kas masin vajab vintsi või tõstmist. Fotod masinast ja ligipääsust aitavad sageli vältida valesid eeldusi.

Odavaim veohind ei pruugi olla kõige väiksema kogukuluga lahendus. Kui vale veok ei pääse objektile, kinnitus ei sobi või laadimisel tekib kahjustus, maksab viivitus rohkem kui korralikult ette valmistatud transport. Tõstuki transpordi korraldamine on kõige kindlam siis, kui masina andmed, veoviis ja objekti olud on enne väljasõitu üheselt kokku lepitud.

Kui järgmine tõstuk tuleb viia teise lattu, hooldusse või müügi järel uuele kasutajale, alusta mõõtudest ja ligipääsust. See hoiab masina, inimesed ja tööplaani kontrolli all.